<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Euroopa Komisjon tahab tõsta kõrgharidusega noorte arvu 40 protsendini]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/134890/euroopa-komisjon-tahab-tosta-korgharidusega-noorte-arvu-40-protsendini</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/134890/euroopa-komisjon-tahab-tosta-korgharidusega-noorte-arvu-40-protsendini" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/134890/euroopa-komisjon-tahab-tosta-korgharidusega-noorte-arvu-40-protsendini</guid>
    <pubDate>Thu, 22 Sep 2011 16:33:12 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/134890/euroopa-komisjon-tahab-tosta-korgharidusega-noorte-arvu-40-protsendini</link>
    <title><![CDATA[Euroopa Komisjon tahab tõsta kõrgharidusega noorte arvu 40 protsendini]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Euroopa Komisjoni esitas teisipäeval kõrghariduse ajakohastamise strateegia, milles on seatud eesmärk, et selle kümnendi lõpuks on Euroopas 40 protsendil noortest kõrgharidus.</p>
<p>Strateegias on v&auml;lja toodud prioriteetsed valdkonnad, kus Euroopa Liidu (EL) riikidel tuleb vaeva n&auml;ha &uuml;histe hariduseesm&auml;rkide saavutamisel, samuti on esitatud tegutsemisviisid, mille kaudu EL saab toetada riikide ajakohastamispoliitikat, selgub Euroopa Komisjoni strateegia tutvustusest. Viimastel aastatel on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurenenud eri t&uuml;&uuml;pi k&otilde;rgemate &otilde;ppeasutuste ja &uuml;li&otilde;pilaste arv, samal ajal ei ole rahastamine, juhtimisstruktuurid ja &otilde;ppekavad alati suutnud selle arengutendentsiga sammu pidada.<br /><br />K&otilde;rghariduss&uuml;steem ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul piisavalt edukas, et tagada Euroopale n&otilde;utav hulk inimesi, kellel on t&ouml;&ouml;kohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks vajalikud oskused, ning maailma mastaabis investeerivad Euroopa konkurendid, eelk&otilde;ige kiirelt areneva majandusega riigid, &uuml;ha enam k&otilde;rgharidusse. Esiteks soovitakse reformiga suurendada koolil&otilde;petajate arvu, kaasata suurem hulk eri &uuml;hiskonnar&uuml;hmi k&otilde;rgharidusse ning v&auml;hendada stuudiumi l&otilde;petamata j&auml;tjate arvu.<br /><br />Eesm&auml;rgiks on ka k&otilde;rghariduse kvaliteedi t&otilde;stmine ja hariduse asjakohasemaks muutmine, et &otilde;ppekavad vastaksid inimeste, t&ouml;&ouml;turu ja tulevase karj&auml;&auml;ri vajadustele, ning &otilde;petamise ja teadust&ouml;&ouml;alase p&auml;devuse stimuleerimine ja tunnustamine. Reformiga loodaks &uuml;li&otilde;pilastele paremad v&auml;lismaised t&auml;iend&otilde;ppe- v&otilde;i koolitusv&otilde;imalused ning soodustataks k&otilde;rghariduse tulemuslikkuse suurendamiseks vajalikku riikidevahelist koost&ouml;&ouml;d.<br /><br />Reform tagaks ka piisavad rahastamisvahendid, mis suurendaksid k&otilde;rghariduse juhtimise autonoomiat ja investeerimist t&ouml;&ouml;turu vajadustele vastava kvaliteediga haridusse.<br /><br />Euroopa Komisjoni hinnangul seab nii m&otilde;nigi EL-i riik esikohale k&otilde;rghariduss&uuml;steemi ajakohastamise, ent samas kasutatakse endiselt liiga v&auml;he &auml;ra k&otilde;rgharidusasutuste potentsiaali Euroopa heaolu tagamisel ja laialdasema &uuml;hiskondliku rolli t&auml;itmisel. &bdquo;Seep&auml;rast on haridusk&uuml;simused keskseks teemaks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles on seatud eesm&auml;rk, et selle k&uuml;mnendi l&otilde;puks on Euroopas 40 protsendil noortel k&otilde;rgharidus. 2010. aastal oli see n&auml;itaja 33,6 protsenti.<br /><br /><em>Allikas: BNS Lisatud 22. septembril 2011</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>