„2012. aastal esitatavas tuludeklaratsioonis on maksimaalne erinevate soodustuste alla kuuluv kulu 3196 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustamisperioodi tulust. 2013. aastal esitatavas deklaratsioonis on see summa enam kui kolmandiku võrra väiksem ehk 1920 eurot. Muudatus puudutab kulusid, mis tekivad alates 2012. aastast. Hariduskulude eest tasumisel tuleb jälgida, et õppemaksu tasuks see pereliige, kes kulud oma maksudeklaratsioonis esitab ja kellel on arvestusalusel perioodil tulumaksuga maksutatud tulu. Eriti oluline on seda silmas pidada kõrghariduse eest tasumisel, kuna õppetasud jäävad vahemikku 1800-4600 eurot aastas, mis moodustab peagi enam kui poole soodustuse alla kuuluva summast ühe inimese kohta,“ andis teabekeskuse juht Piret Suitsu nõu.

“Kui näiteks pereisa deklaratsioonil kajastuvad kodulaenu intressid ja väiksema lapse lasteaia- ja trennitasu, oleks tark tasuda suurema lapse ülikooli eest teise vanema kontolt, et jagada kulud kahe deklaratsiooni vahel. Selline süsteem puudutab neid perekondi, kus vanemad on vabaabielus või abikaasad ei soovi mingil põhjusel esitada ühist tuludeklaratsiooni. Abielus inimestel on võimalik kajastada kulud ühisdeklaratsioonis, näidates riigile n-ö ühist rahakotti ning neil on selle võrra vähem muret.“

„Tudeng, kellel puudub sissetulek või on see ebapiisav, ei saa ise õppemaksu deklareerida ning õppemakse peab tasuma lapsevanema või keegi teine lähikondne, kes koolituskulud oma tuludeklaratsioonis esitab. Ka ei teeni enamus tudengeid nii palju, et soodustust täiel määral kasutada. Samuti tähendab see näiteks seda, et koduse ema kontolt, kes tulumaksuga maksustatavat tulu ei teeni, ei peaks koolituskulusid maksma,“ selgitas Suitsu.

Oma maksustatavast tulust võib maha arvata kalendriaasta jooksul tasutud enda ja/või alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse, venna ja õe koolituskulud või nende koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Vanem või lähikondne võib deklareerida õppemaksu, mis on tasutud enne lapse 26 aasta vanuseks saamise kuupäeva. Kui koolituskulu tasutakse kellegi teise eest, tuleb maksjal hoolt kanda, et koolitusasutusele oleks teada lisaks maksja andmetele ka õppija nimi ja isikukood. Silmas tuleb pidada ka seda, et koolituskulu ei saa tulust maha arvata juhul, kui makse tehakse tulumaksuga mittemaksustatavast stipendiumist.

Koolituskulu saab teenitud tulust maha arvata ainult juhul, kui see on makstud õppimise eest kas riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või erakoolis, millel on koolitusluba antud eriala õpetamiseks, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidust pakkuda. Samuti saab koolituskuludelt tulumaksu tagasi taotleda eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppinu või nende poolt korraldatavatel tasulistel kursustel osalenu.

Paraku ei saa soodustust mitte kõik huvialakoolid-ringid, sestap soovitab Suitsu lapsele trenni või ringi valides eelnevalt täpsustada, kas teenust pakkuv huviala- või spordikool kuulub riigi poolt aktsepteeritud huvihariduse pakkujate hulka, kellele sooritatud maksetelt tulumaksu tagasi saab. “Paraku on ka huviala- ning spordikoole, kelle puhul see soodustus ei kehti. Negatiivse üllatuse vältimiseks oleks mõistlik see eelnevalt selgeks teha,“ rääkis ta.
Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus
Lisatud 28. septembril 2011