<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: E-eksam motiveerib eksamitegijat]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/135800/e-eksam-motiveerib-eksamitegijat</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/135800/e-eksam-motiveerib-eksamitegijat" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/135800/e-eksam-motiveerib-eksamitegijat</guid>
    <pubDate>Thu, 29 Sep 2011 18:21:55 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/135800/e-eksam-motiveerib-eksamitegijat</link>
    <title><![CDATA[E-eksam motiveerib eksamitegijat]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Õpitulemuste välishindamisele pühendatud konverentsil „Hariduspeegel 2011“ vaeti kahel päeval e-testimise ja e-hindamisega seotud küsimusi. Õpetajatele, koolijuhtidele ja eksamispetsialistidele esines maailmas tunnustatud elektroonilise testimise asjatundja, e-Assessment Alliance juht Martin Ripley Inglismaalt.</p>
<p>Martin Ripley on vision&auml;&auml;r ja oma ala vaieldamatu tippspetsialist maailmas. Ta oli Briti valitsuse hariduse e-strateegia juht ning n&otilde;ustab praegu PISA 2014 elektroonilise testi ideoloogia v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist.</p><p>Ka Eestil on kogemus keeleuuringu SurveyLang ja PISA testide elektroonilise osa l&auml;biviimisest. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on elektroonilise infos&uuml;steemi (EIS) arendamine j&otilde;udnud etappi, kus on valmimas korraldusmoodul ning t&auml;idetakse&nbsp; &uuml;lesannete panka&nbsp; p&otilde;hikooli kolmanda astme ulatuses. Nii et Martin Ripley k&auml;sitlus elektroonilise hindamispanga arendamisest&nbsp; ning hariduse ja hindamise rollist 21. sajandil oli igati ajakohane.</p><p><strong>&Otilde;petame ei tea kellele ei tea mida...</strong></p><p>Alustuseks pani Martin Ripley konverentsil osalejad m&otilde;tlema selle &uuml;le, et t&auml;nu tehnoloogia &uuml;likiirele arengule&nbsp; ei ole &otilde;petajad kunagi varem olnud nii keerulises olukorras kui praegu: &otilde;pilasi tuleb ette valmistada t&ouml;&ouml;kohtade jaoks, mida t&auml;na pole veel olemaski; neid tuleb ette valmistada t&ouml;&ouml;tamiseks tehnoloogiatega, mida t&auml;na pole veel leiutatudki ning neid tuleb &otilde;petada lahendama probleeme, mille puhul me t&auml;na veel ei teagi, et tegu on probleemiga. USA t&ouml;&ouml;turgu uurivad teadlased ennustavad, et t&auml;nane &otilde;pilane on 38. eluaastaks t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hemalt 14&nbsp;ametikohal. Tudengid, kes alustavad &otilde;pinguid t&auml;na, l&otilde;petavad kolme aasta p&auml;rast juba vananenud teadmistega&hellip; Mida &otilde;petada, et tagada &otilde;pilasele edu?</p><p><strong>Hindamiss&uuml;steem m&auml;&auml;rab &otilde;petamise sisu</strong></p><p>Martin Ripley leiab, et hindamiss&uuml;steemid annavad teada, millised peaksid olema prioriteedid &otilde;ppekavades ja kuidas &otilde;petada. Hindamine on ju tagasiside &otilde;pilaste taseme ja teadmiste kohta, samas et hindamiss&uuml;steemi muutused hakkaksid m&otilde;jutama &otilde;petamist, l&auml;heb aega k&uuml;mneid aastaid. Lihtne n&auml;ide on &uuml;leriigilised eksamid: &otilde;petaja &otilde;petab seda, mida eksamil k&uuml;sitakse. Mida ei k&uuml;sita, j&auml;&auml;b &otilde;ppeprotsessis tahaplaanile. Inglismaagi on h&auml;das meedias avaldatavate koolide pingereaga, k&otilde;ik tahavad eksamitulemustega head kohta saavutada. Kool pingutab v&auml;ga, et kolmelisest &otilde;pilasest saaks neljaline, samas viielise &otilde;pilase v&otilde;imete arendamisega nii v&auml;ga ei tegeleta. Ehk ettekandja s&otilde;num oli v&auml;ga selge: olemasolev hindamiss&uuml;steem dikteerib selle, kuidas &otilde;petajad koolis k&auml;ituvad. Martin Ripley arvates on kommentaar hinde k&otilde;rval oluline, see aitab &otilde;pilast, mitte lihtsalt number t&ouml;&ouml; all. T&auml;htis pole&nbsp;niiv&otilde;rd &otilde;ige/vale tulemus, vaid see, kuidas &otilde;pilane tulemuseni j&otilde;uab; missugune oli tema m&otilde;ttek&auml;ik, et ta &uuml;he v&otilde;i teise j&auml;relduseni j&otilde;udis.</p><p><strong>E-eksam m&otilde;jutab IKT kasutamist koolis </strong></p><p>Kuidas on seotud e-testid ja hindamine, kuidas need koos m&otilde;jutavad &otilde;piprotsessi?<br />
Martin Ripley arvates peaks (mistahes) riigi hariduss&uuml;steem k&otilde;igepealt otsustama, missugune tee valitakse. On v&otilde;imalik korraldada ka pealtn&auml;ha suur e-m&ouml;ll: k&otilde;ik toimub elektroonselt, nii testide t&auml;itmine kui hindamine, k&otilde;ik justkui sujub. Aga kui testide sisu j&auml;&auml;b samasuguseks nagu need olid paberil eksamite ajal, pole asjal m&otilde;tet.</p><p>E-test annab &otilde;pilaste teadmiste kontrolliks ja hindamiseks tunduvalt suuremad v&otilde;imalused kui paberkandjal test, see annab ka &otilde;pilasele parema ning kiirema tagasiside oma teadmiste kohta, ning see t&auml;hendab ka innovaatilisemat &otilde;petamist ja &otilde;ppimist.&nbsp; Martin Ripley t&otilde;i v&auml;lja k&uuml;mme punkti, miks e-eksam on parem kui eksami sooritamine paberkandjal, siinkohal neist m&otilde;ned:</p><p>-&nbsp;paraneb ligip&auml;&auml;s eksamitulemustele;<br />
-&nbsp;tagasiside efektiivne kogumine, eksam hinnatakse kohe, mitte n&auml;dalate v&otilde;i isegi kuude jooksul;<br />
-&nbsp;k&otilde;rgekvaliteedilised eksamik&uuml;simused, mis aitavad arendada 21. sajandil n&otilde;utavaid oskusi ja teadmisi;<br />
-&nbsp;paraneb IKT vahendite kasutamine ja kasutamisoskused;<br />
-&nbsp;e-eksam t&otilde;stab &otilde;pilase motivatsiooni eksamit sooritada; ta on arvutis oma tuttavas keskkonnas, mis v&auml;hendab eksamipinget;<br />
-&nbsp;v&auml;henevad eksami korraldamisega seotud kulud.</p><p><strong>Ka meil on kogemus</strong></p><p>&bdquo;Hariduspeeglil&ldquo; jagasid omi kogemusi ka Eesti &otilde;petajad. PISA testile tuginedes tegi IKT oskuste anal&uuml;&uuml;si meie koolis Birgy&nbsp; Lorenz Tallinna Pelgulinna G&uuml;mnaasiumist;&nbsp;PISA ja SurveyLangi korraldamise kogemusest k&otilde;neles&nbsp; Andres &Auml;&auml;remaa, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja; elektroonilist ol&uuml;mpiaadi &uuml;hiskonna&otilde;petuses tutvustasid Sirje Allik J. Poska G&uuml;mnaasiumist ja Anneli M&auml;gi Hugo Treffneri G&uuml;mnaasiumi ning GAGi kogemusest IKT kasutamisel &otilde;ppet&ouml;&ouml;s k&otilde;neles Ingrid Maadvere, GAG-i haridustehnoloog. Konguta Kooli direktor Liina Tamm tutvustas aga v&auml;ikekooli v&otilde;imalusi infotehnoloogilsteks lahendusteks &otilde;ppet&ouml;&ouml;s.</p><p>Ettekannete slaidid on k&auml;ttesaadavad eksamikeskuse kodulehelt <a href="http://www.ekk.edu.ee/120288">http://www.ekk.edu.ee/120288</a></p><p>&quot;Hariduspeegli 2011&quot; korraldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ESFi programmi &quot;&Uuml;ldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni t&otilde;stmine 2008-2014&quot; ja &Otilde;KVA kaasabil.</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>