<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Kas rahvusvahelistumine ohustab eestikeelset teaduskultuuri?]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/138277/kas-rahvusvahelistumine-ohustab-eestikeelset-teaduskultuuri</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/138277/kas-rahvusvahelistumine-ohustab-eestikeelset-teaduskultuuri" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/138277/kas-rahvusvahelistumine-ohustab-eestikeelset-teaduskultuuri</guid>
    <pubDate>Thu, 13 Oct 2011 11:09:29 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/138277/kas-rahvusvahelistumine-ohustab-eestikeelset-teaduskultuuri</link>
    <title><![CDATA[Kas rahvusvahelistumine ohustab eestikeelset teaduskultuuri?]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Kas eesti keel ja kultuur jäävad püsima? Kas väikestel keeltel on üldse üleilmastuvas maailmas mingit ellujäämisvõimalust? Just need teemad tulevad jutuks 20.–22. oktoobril, mil Tartu Ülikool võõrustab rahvusvahelist sümpoosioni „Keel ja identiteet.“</p>
<p>&Uuml;ks peaesinejaid, T&Uuml; eesti keele didaktika professor Martin Ehala leiab, et sama kahjulik kui tugev inglise m&otilde;ju eesti keelele, on ka &uuml;leliigne rahvustunne ja n-&ouml; vanast kinnihoidmine. &bdquo;Konservatiivne rahvuslus on vajalik nagu &auml;&auml;dikas marinaadis &ndash; kui seda on liiga v&auml;he, l&auml;heb k&otilde;ik roiskuma. Aga kui seda on liiga palju, ei taha seda keegi s&uuml;&uuml;a,&ldquo; arvab Ehala.<br /><br />Tema hinnangul m&otilde;jub kultuuriruumi liigne ideologiseeritus, eriti selline, mis &uuml;les ehitatud vastandustele &bdquo;meie v&otilde;i nemad&ldquo;, eestlane <em>versus</em> venelane, p&auml;rssivalt vabale &uuml;hiskondlikule m&otilde;ttevahetusele. &bdquo;Selline s&uuml;steem ei saa olla arenemisv&otilde;imeline, sest seal puudub v&otilde;imalus millegi uue tekkeks,&ldquo; on Ehala kindel.<br /><br />&bdquo;Keelek&uuml;simused on inimeste ja &uuml;hiskondade enesem&auml;&auml;rangus kesksel kohal. Ometi seavad paljud Euroopa &uuml;hiskonnad end raske valiku ette kultuurilise ja &auml;rilise &uuml;leilmastumise veetluse ning kohaliku erip&auml;ra v&auml;&auml;rtustamise vahel,&ldquo; selgitas s&uuml;mpoosioni &uuml;ks korraldaja, T&Uuml; rahvusvahelistumise n&otilde;unik Virve-Anneli Vihman.<br /><br />Tema s&otilde;nul seisavad sama dilemma ees ka &uuml;likoolid, kes &uuml;helt poolt ihkavad rahvusvahelistuda ning p&uuml;sida maailma konkurentsis, teisalt tunnevad vastutust kohaliku kultuuri ning rahvuskeelse teaduse edendamise eest. &bdquo;Olukorras, kus ratsionaliseerimine pitsitab nii riikide kui ka &uuml;likoolide eelarveid, on Euroopa kontekstis t&auml;htis anal&uuml;&uuml;sida keelte kaudu &uuml;les ehitatud identiteetide eluj&otilde;udu,&ldquo; s&otilde;nas Vihman.<br /><br />Arutelus osalevad Euroopa keelepoliitika kujundajad ja tunnustatud keeleteadlased meilt ning mujalt. Teiste seas esinevad kunagise Euroopa v&auml;hemuskeelte b&uuml;roo president Neasa Hegarty (Iirimaa), California osariigi Long Beach&rsquo;i &uuml;likooli keele ja antropoloogia professor Alexanda Jaffe ning Trinity kolledži (Dublin, Iirimaa) germaani uuringute osakonna professor J&uuml;rgen Barkhoff. S&otilde;na saab ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.<br /><br />&Uuml;ritust korraldavad Coimbra &uuml;likoolide grupp, keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning Tartu &Uuml;likool. S&uuml;mpoosioni t&ouml;&ouml;keel on inglise keel, osav&otilde;tt k&otilde;igile huvilistele tasuta.<br /><br />Registreerimine, programm ja info: <a href="http://www.ut.ee/lis" target="_blank">www.ut.ee/lis</a> <br /><br /><em>Tartu &Uuml;likool </em><br /><em>Lisatud 13. oktoobril 2011</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>