Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevate muudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse, leidsid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kolmapäeval rahvusraamatukogus aset leidnud arutelul.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine, ütles kõigi osalejate nimel õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov BNS-ile saadetud ühisavalduses.

Olukorra parandamiseks on haridusosalised asunud ühisesse paati ja leiavad, et soovitud tulemusteni jõudmine on võimalik vaid koos tegutsedes, märkis Timakov.

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid, et hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama eelkõige väärtustama õpetajaametit.

Samuti on vaja viivitamatult viia ellu muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses ning õpetajate esma- ja täiendkoolituses.

Haridusosaliste hinnangul peab kool teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks. Eesti kool vajab ühtlasi praegusel sajandil konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks tegeliku koostöö sisulisemaks muutmist erinevate koolielu osapoolte vahel.

Timakovi sõnul on haridusosalised seisukohal, et olukorra parandamiseks on vaja tegelikku koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Allikas: BNS Lisatud 14. oktoobril 2011