Vastuvõetud direktiiv kohustab ELi liikmesriike sulgema veebilehed, mis edastavad lastepornot, või kui lehe sulgemine osutub võimatuks, siis blokeerima neile ligipääsu liikmesriigi piires. Uuringute kohaselt on 10-20 protsenti alaealisi Euroopas kannatanud lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist.
 
Laste seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise ja lasteporno vastu suunatud direktiiviga, mis on saadikute ja ELi siseministrite tasandil juba kokkulepitud, kehtestatakse  ELis tervikuna nõuded ennetustegevuseks, ahistajaile süüdistuse esitamiseks ning  ohvrite kaitseks. Liikmesriikidel on direktiivi vastuvõtmise hetkest aega kaks aastat, et viia see  vastavusse  siseriiklike seadustega.
 
"Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastu suunatud direktiiv on seadusloome mõttes uuenduslik ja samm edasi meie laste kaitsmiseks. Õiguslik tekst tehakse kättesaadavaks nii asjaomastele institutsioonidele kui ka kodanikuühendustele, et kindlustada nulltolerants laste vastu suunatud kuritegudele," ütles saadik Roberta Angelilli (Euroopa Rahvapartei, Itaalia), kes jälgis seadusloome protsessi europarlamendi poolt.
 
Karistused kogu ELis
 
Direktiiv sätestab miinimumkaristused umbes 20 kriminaalteo osas, mis on palju enam kui ELi õigusaktides tavaliselt ette nähakse.  Saadikud nõudsid karmimaid karistusi kogu ELis, eriti juhtumite puhul, kus kuritarvitajaks on isik, kellel on lapse üle mõju, keda lapsed usaldavad nende ametikoha tõttu või muul põhjusel (näiteks perekonnaliikmed, hooldajad või õpetajad) või kui ohvriks on eriti kaitsetud lapsed (füüsilise- või vaimupuudega, narko- või alkoholiuimas).
 
Näiteks lapse tahtevastane mõjutamine seksuaalaktiks või lapse prostitutsioonile sundimine on karistavav vähemalt 10-aastase vanglakaristusega. Lasteporno tootjaid ootab ees vähemalt kolmeaastane ning lasteporno vaatajaid vähemalt üheaastane vanglakaristus. 
 
Online "kommionutamine"
 
Online nn "kommionutamine" (sõbralike suhete loomine lastega internetis, eesmärgiga neid seksuaalselt kuritarvitada) muutuks kriminaalkorras karistatavaks kogu ELis, niisamuti ka seksturism laste kuritarvitamise eesmärgil, kui kuritegu pannakse  toime liikmesriigi territooriumil või selle kodaniku poolt välismaal.
 
Liikmesriigid peavad tagama, et nende territorriumil sulgetaks koheselt veebilehed, mis kannavad ja levitavad lastepornot. Samuti peavad liikmesriigid tegema tõhusat koostööd kolmandate maadega (USA ja teised), et saavutada selliste veebilehtede sulgemine juhul kui need asuvad väljaspool ELi.
 
Paraku võib lasteporno veebilehtede sulgemine osutuda võimatuks kas siis seetõttu, et riik, kus asuvad serverid, ei soovi koostööd teha või võtaks sulgemine väga pikka aega. Sellistel puhkudel võib liikmesriik oma territooriumil blokeerida juurdepääsu vastavatele veebilehtedele. Selles osas on EP ja nõukogu (liikmesriigid) kokku leppinud. Veebilehtedele juurdepääsu blokeerimine peab toimuma läbipaistvate menetluste kaudu ja nad peavad pakkuma piisavalt kaitsemeetmeid.
Lastepornole pühendatud veebilehtede arv kasvab pidevalt ning arvatakse, et iga päev laetakse levitamiseks üles umbes 200 lapseporno kujutist.  Pornograafiliselt kujutatakse üha nooremaid lapsi ning pildid üha selgemad ja vägivaldsemad.
 
Keeld töötada lastega
 
Kuna ligi 20 protsenti ahistajaist sooritab pärast süüdimõistmist korduvkuriteo, siis näeb direktiiv ette, et süüdi mõistetud isiku puhul võib tal ajutiselt või alaliselt keelata lastega töötamise, kui amet eeldab otseseid kontakte lastega.
 
Tööandjail on õigus saada teavet karistusregistrisse kantud süüteo kohta, mis on seotud lastevastase seksuaalkuriteo toimepanemise ja süüdimõistmisega. Liikmesriikidel on kohustus rakendada ennetavaid meetmeid nagu näiteks süüdimõistetud iskute kandmine seksuaalkurjategijate registrisse.
 
Nõukogu võtab direktiivi vastu eeldatavasti enne selle aasta lõppu. Liikmesriikidel on direktiivi vastuvõtmise hetkest aega kaks aastat, et viia see vastavusse siseriiklike seadustega.
 
Seadusloomeline resolutsioon võeti vastu 541 poolt, 2 vastu ja 31 erapooletu häälega.
 
Vastuvõetud tekst (27.10. 2011):
http://www.europarl.europa.eu/activities/plenary/ta/calendar.do?language=ET

Foto: Flickr
 
Lisatud 2.11.2011