Poiste väljalangevus põhikoolis ja tüdrukute suur osakaal ülikoolides on kümnenditega kujunenud praktilise hariduspoliitika küsimus, ütles Lukas intervjuus BNSile. „Rakenduskõrgkoolides on noormehi jälle suhteliselt rohkem. Meie süsteemi – võibolla mitte niivõrd süsteemi, kui ka aastakümnetega kujunenud praktilise hariduspoliitika üks probleeme on see, et poisse langeb juba põhikoolist välja suhteliselt rohkem kui tüdrukud,“ ütles ta.

„Tõsi, see on viimase nelja aasta jooksul kolm korda vähenenud, kuid väljalangevus on praegu siiski olemas. See on iseenesest täiesti ebanormaalne, ükski laps ei tohiks välja langeda,“ lisas ta.

Ka siis, kui poisid kooli lõpetavad, mida nad teevad tihti kehvemate tulemustega, ei leia nad Lukase sõnul enda kohta ning motivatsiooni- ja huvikaotus on suur. „Oma osa on siin selles, et nii õppekavad, õpetamise- kui ka hindamissüsteem pole olnud poiste arenguloogikat arvestavad ja seda läbi aastakümnete,“ tõdes ta. „Selle vilju me praegu maitseme, pisitasa tuleb muudatusi teha ja õppekavade uuendus, mis paar aastat tagasi käivitati, on üks samm selles suunas, et poiste huvi õppimise ja hariduses tegutsemise vastu ei raugeks.“

Poistel pole Lukase sõnul koolis niivõrd igav kui puudub neile selles eas vajalik tunnustus. „Kool jagab tunnustust ainult väga formaalsete parameetrite järgi, aga lapse areng võib olla väga mitmekülgne ja poisid ei leia just oma arengus olulistel hetkedel haridussüsteemist seda tunnustust, mida neil oleks vaja, et see süsteem neile midagi ka emotsionaalselt pakuks,“ selgitas ta.

Tunnustuse osa tuleks arvestada nii õpetajakoolituses, õppekava koostamisel, aga ka klassikomplektide kokkupanekul näiteks nende suurust arvestades. „Poistega tegelemine on põhikoolis õpetajate jaoks võib-olla isegi ajamahukam kui tüdrukutega tegelemine. Poiste seas on nii mahajääjaid kui ettejõudjaid. Nende isiklikud probleemid ei paista alati nii palju välja kui tüdrukutel,“ ütles ta.

„Kiusamiste ja võimusuhete tekkimisel klassis on vaja, et õpetaja märkaks ja suudaks olukordi lahendada. Selleks on vaja põhikoolis väiksemaid klassikomplekte, milleni me oleme ka jõudnud,“ lisas Lukas.

Allikas: BNS

Lisatud 7.11.2011