Rõõmuga tehtud e-õppematerjal aitab plokkflöödimängu selgeks saada


Avaldaja:Madli Leikop08. November 2011

Koolielu veebipõhiste õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine“ on õpetajatele ühtaegu nii võimalus kui väljakutse. Võimalus tehtut teistega jagada, väljakutse õppida uusi tehnoloogiaid ja metoodikaid. 2011. aastal võitis konkursi Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Ly Tammerik, kes pani kokku e-materjali „Esimesed sammud plokkflöödiga“. „Tegin seda tööd rõõmuga,“ kinnitas Ly Tammerik intervjuus Koolielule.

Tööga on võimalik tutvuda SIIN.

Ly Tammerik on õpetajana töötanud üle 20 aasta ja GAG on seni tema esimene ning ainus töökoht. Tema sõnul on GAGis teisigi õpetajaid, kes siin sama kaua või pikemaltki töötanud. Viimastel aastatel on uusi, noori õpetajaid rohkem juurde tulnud

Mis on teid koolitöö juures kinni  hoidnud?

Ly Tammerik: „Needsamad lapsed! Minu mees ikka naerab, et teised käivad tööl, sina käid tööl laulmas. Et mis sinu ametil viga, muudkui laula! See mulle tõesti meeldib, ja lapsed hästi meeldivad. Tulen hommikul kooli, särasilmad tulevad vastu: „Tere, õpetaja Ly!“ Sa annad õpetajana endast hästi palju, aga see, mis sa lastelt vastu saad, on tohutult hea! Ma arvan, et üheski teises ametis ei ole nii palju positiivset tagasisidet kui õpetajal.“

Mis klassides te õpetate?

„Mina annan tunde 1.-6. klassini, teine õpetaja, Merle Ilus, 7.-12. klassini. Ja kolmas muusikaõpetaja on veel, Moonika Tooming.“

Esimene kuni kuues klass on veel see aeg, kus väga tahetakse laulda…

„Absoluutselt. Meeldib ja tahetakse, kohe küsivad, et laulame ja mängime pilli ja teeme seda ja teist… Hästi tore on!“

Mitu muusikaõpetuse tundi nädalas on?

Ly Tammerik: „Kuni neljanda klassini on kaks muusikaõpetust nädalas. Viiendas ja kuuendas on üks tund nädalas. Aga meil on koolis juba viies aasta matemaatika-muusika erisuund, seal on üks muusikatund rohkem. Matemaatika on neil seotud programmeerimisega, ja muusikas on pilliõpe, tõime selle kooli õppekavasse. Lapsed õpivad plokkflööti, sellega saavad nad kätte nooditundmise oskuse. Kolmanda klassi lõpuks mängivad vabalt nooti, neljandas klassis võime juba teha mis tahame. Neljandas klassis olen oma muusikatunnid viinud arvutisse, teeme omaloomingut, katsetame erinevaid programme.“

Nii et see aeg, kus õpetaja mängis tunnis klaverit ja kõik lapsed laulsid, on jäädavalt möödas?

Ly Tammerik: „See on endiselt üks tunni osa. Aga nüüd on hästi palju pillidele rõhku pööratud.  Muusika kuulamine on samuti oluline. Videoprojektori ja arvuti abil saan näidata, mis muusika vallas mujal maailmas toimub. Muidugi, laulmine meeldib lastele kõige rohkem. Kes nii hästi viisi ei pea, on jälle väga tähtsad pillimängijad, neile meeldib esimesest hetkest pilli mängida. Mudilaskoor, poistekoor, tütarlastekoor, segakoor – kõik on meie koolis olemas, nendega ka toimetame. Mina juhendan mudilaskoori ja poistekoori. Ise mängin ka kõiki pille, mida lastele õpetan. Uus õppekava toob sisse kitarri, ja nüüd ma olen usin kitarriõppija, sest tahan uuest aastast  kitarrimänguõppe tuua ka oma kooli. Oskusainete õppetooli juhatajana saan ise neid asju koordineerida.“

Mida see praktikas tähendab, et õppekavasse toodi pilliõpe?

Ly Tammerik: „Kõik inimesed teavad, et pillmängu õpitakse tegelikult individuaalselt, on õpetaja ja on õpilane. Minu plokkflöödi e-õppematerjal, mis konkursil „Täna samm, homme teine“ edukas oli, on konkreetselt klassi õpetuseks, tervele klassile korraga. Klassis on 30 last, kõikidel on plokkflöödid, sellesama materjali järgi hakkamegi flöödimängu õppima. Miks ma selle e-õpiku tegin? Sellepärast, et sellist materjali polnud Eestis olemas, seda metoodikatki polnud olemas! Mina tegelesin matemaatika-muusika suunal plokkflöödi õpetusega juba enne konkurssi ja nägin, et lihtsalt ei ole selle jaoks õppematerjale. Nii et õpetamise jaoks vajalikku hakkasin kokku panema ka juba varem. Kirjutasin koos Tiina Selkega Tallinna Ülikoolist uue õppekava tarbeks põhikooli aineraamatusse artikli "Põhikooli plokkflöödi mänguvõtete õpetamisest klassitunnis" ja see e-materjal oleks nagu teoreetilisele jutule jätkuks. Ehk praktiline materjal.“

Kaua „Esimesed sammud plokkflöödiga“ valmimine aega võttis?

Ly Tammerik: „Konkursil oli neli vooru. Mina esitasin oma töö teises voorus. Iga vooru kolm paremat läks lõppvõistlusele. Kes soovis, sai enne lõppvõistlust oma tööd veel täiendada. Mina tegin seda: vaatasin, et nüüd on aega veel arendada ja lisasin uusi võtteid.  Ega ma pidevalt materjali kallal ei töötanud, ikka siis, kui tuli uus mõte või leidsin uue programmi. Meie kooli haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas igasuguseid programme, nii et oma töös kasutasin kokku kaheksat programmi filmitöötlusest flash´ini välja. Filmilõigud sai kõik ise üles võetud ja kokku pandud. Tegelikult filmist kõik algaski. Ingrid ütles, et nüüd on meil ühes arvutis filmiprogramm. Aga mida filmida? No filmi siis oma poisse, kuidas nad plokkflööte mängivad, soovitas haridustehnoloog. Ja sealt saigi kõik alguse. Kõikidel oli põnev, lastel eriti, nad said ju filmis esineda. Tore protsess oli! Õpik on mõeldud kas klassis kasutamiseks või kodus õppimiseks. Esimene tund lihtsalt võtad ja puhud ühte nooti, klaveriseaded on erinevad taga. Hällilaul, marss, rock´n´roll: tema mängib ikka ühte oma nooti, aga vaata kui palju lugusid!“

Kui e-õpikus on kõik sees ja laps saab ise õppida, mis õpetaja roll siis veel on?

„Õpetaja vaatab ja kuulab, kas on õigesti tehtud. Laps küll õpib, aga ta ei tea, kas ta õpib õigesti. Tagasisidet on vaja, ja seda annab õpetaja. Õpetaja jälgib, et mänguvõtted oleksid õiged, kus tekib tõrge, kus on vaja aidata. Ta jälgib, et protsess toimuks õigesti.“

Millal järgmine e-materjal valmis saab?

„Oi, ei oska öelda! Ega ma seda materjali ka ei alustanud e-õpikuna, lihtsalt tulid huvitavad programmid ja ma proovisin, mida nendega teha saab. Lõpuks tuli selline suur asi välja. See oli rõõmuga tehtud töö, ja mul on hea meel, et see konkursil tunnustust leidis.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Ly Tammerikuga vestles Madli Leikop.