Mis on Efterskole?

Internaatkooli (Efterskole) Taanis ei maksa samastada otseselt  internaatkooliga Eestis. Tegu on pika traditsiooniga kooli- ja õppimisvormiga Taanis, mille noored vanuses 14-18 eluaastat valivad oma õpingute kohaks kas üheks, kaheks või kolmeks aastaks, et lõpetada n-ö põhihariduse tsükkel.

Efterskole kasuks otsustatakse soovist iseseisvuda, õppida arvestama teistega ja ühiselu reeglitega, soovist näha maailma, heade suhete pärast õpetajate ja õpilaste vahel. Viimasele pannakse suurt rõhku, õpetajad õpetavad nii tunnis kui aitavad-jälgivad noori väljaspool tunde, ja see on teistsugune suhe kui lihtsalt aineõpetaja või klassijuhatajaga. Taanis on praegu ligi 260 internaatkooli kokku 27 tuhande õpilasega. Sageli saab internaatkoolis süvitsi õppida  näiteks kunsti või muusikat, mõni kool paneb rõhku spordile. Viimase veerandsajandi jooksul on õpilaste arv neid koolides oluliselt kasvanud. Lähemalt saab lugeda SIIT.

Osalemine rahvusvahelises projektis arendab õpilast ja õpetajat

Väga populaarsed on nende koolide osalemised rahvusvahelistes projektides, koostööpartnerite leidmine teistest riikidest, osalemine õpilasvahetustes. Taanis peetakse oluliseks õppida tundma teisi rahvaid, vabaneda vahetus suhtluses stampidest ja eelarvamustest ühe või teise kultuuri suhtes, olla avatud uutele kogemustele, olla tolerantne, arendada keel(t)eoskust. Seda kõike pidasid oluliseks ka Eesti ning Läti õpetajad, vestlustest tuli välja, et just nendel põhjustel osaletakse õpilastega rahvusvahelistes projektides.

Taani Internaatkoolide Liidu esindaja Jakob Clausager Jensen sõnas, et koolis, kus alles tehakse esimesi samme välispartnerite otsingul, võib rahvusvahelise suhtlemisega alustamine keeruliseks osutuda. Oluline on, et oleks üks tulihingeline eestvedaja, veel parem, kui tema ümber tekiks meeskond. Oluline on, et tegevustega hoitakse kursis kogu kooliperet, mitte et üks klass nokitseb siin ja teine seal midagi teha. Ja oluline on teada, kust alustada. Siin pakuvad palju võimalusi programmid Comenius ja Nordplus Junior. Näiteks Comenius programmi raames on hea võimalus astuda esimene samm ja osaleda kontaktseminaril. Kontaktseminare korraldavad programmis osalevad riigid, et kokku saaksid koostööst huvitatud koolijuhid ja õpetajad. Vastavalt teemale või projektitüübile leitakse partner koostööprojektide väljatöötamiseks ja projektitööks vajalike finantside taotlemiseks. Seda eesmärki kandis ka Taani, Eesti ja Läti õpetajate kokkusaamine Tallinnas. Lisainfot alustamisvõimaluste kohta leiab SIIT.

Mina, nemad ja meie

Ja isegi kui tundub, et Põhjamaade kultuur (või mistahes teise maa kultuur) on meile lähedane, et me teame ja tunneme seda, tuleb rahvusvahelises suhtluses alati arvestada kultuuriliste eripäradega. Mida kaugem ja eksootilisem maa, seda rohkem. Häid näpunäiteid jagas õpetajatele Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži rahvusvahelise koostöö koordinaator Mari Kerde. Ta tõi välja rahvusvahelistes projektides osalemise neli tasandit.

Esimene tasand on, et minu viis asju teha on ainus õige viis; minu tee on ainus õige tee. Sellise suhtumisega osaleja imestab, et kodus peavad mind kõik väga tubliks, miks küll projektipartnerid mind ei hinda?

Teine tasand on, et ma tean ka teisi viise ja teid asjade tegemiseks, aga minu tee on siiski parem.

Kolmas tasand: minu tee ja nende tee, ja nende kahe vahel navigeeritakse.

Ning neljas tasand, milleni peaks iga projektimeeskond püüdma jõuda: meie tee. See on tõeline koostöö, teadmiste jagamine, kultuuride tundmaõppimine.