Lapsed ja lastevanemad saavad küsimusi esitada tasuta telefoninumbril 116111, MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).  Lasteabi nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, kas saab välja tuua levinumad teemad, mida küsitakse?

„Teemasid on kõige erinevamatest valdkondadest. Kooliõpilased küsivad sagedamini koolieluga seonduvate asjade kohta. Näiteks mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne. Samas annavad noored just sel teel teada oma eakaaslastest, kes nende arvates ei ela just kõige turvalisemat elu. Oluline lõik on suhteprobleemid nii eakaaslaste kui ka vanematega. Meie peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse - toimugu see koolis, kooliteel või internetis - peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Meie kogemus näitab, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Lasteabi nõuandetelefon  annab soovitusi ka internetikäitumise teemadel. Äkki saate tuua näite, kus oli probleem seoses internetiga ja kuidas see lahenes?

„Oleme aidanud last, kelle nimel oli tehtud suhtlusportaali libakonto, see tuli sulgeda ja politseile tuli avaldus teha.“

Teemadest, mida internetikäitumisega seoses on küsitud, võiks välja tuua järgmised: kõige rohkem on pöördutud veebilehe võimaliku kahjuliku sisu pärast; seejärel küberkiusamisega seonduv; soovimatud online kontaktid ning privaatsusprobleemid.

Kas Lasteabi nõuandetelefonile helistajad on rohkem lapsed või täiskasvanud?  Ja millal tuleb rohkem kõnesid, nädala sees, nädalavahetustel?

„Keskmiselt tehakse Lasteabi nõuandetelefonile  306 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajateks on nii lapsed kui täiskasvanud, see jaguneb enam-vähem pooleks. Meie nõustajatel on pikaajalised kogemused töös laste ja noortega. Valdavalt on tegemist sotsiaal- ja noorsootöötajatega, psühholoogidega, kes on läbinud vastavad koolitused. Nad on valmis helistajat kuulama ja  talle andma nõu, mida saab antud probleemi puhul kohe ära teha ja mida tuleks teha pikemas perspektiivis.

Nõustamine on anonüümne, keegi ei küsi helistaja nime. Helistaja ei pea mõtlema sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus. Olgu öeldud, et kõik kõned salvestatakse parema klienditeeninduse eesmärgil.“

Mis on kadunud laste telefon?

„Kadunud laste telefon 116 000 käivitus käesoleva aasta algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ööpäevas  ning on kõigile helistajatele tasuta. Number 116 000 on üle-Euroopaline ja see number tasub meelde jätta just sellel otstarbel, kui probleem peaks tekkima mõnes muus Euroopa riigis.“
 
Lasteabi nõuandetelefoni teenus käivitati 2009. aasta 1. jaanuaril üleriigilise tasuta ööpäevaringse lühinumbri 116 111 kaudu. Teenuse eesmärk on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada info edastamine vastavatele spetsialistidele ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. Teenuse osutamise seaduslik alus on lastekaitse seaduse § 59 esimene punkt, mille kohaselt on iga kodaniku kohustus viivitamatult teatada abiandvatele organitele abivajavast ja hädasolevast lapsest.

Nõu saamiseks on järgmised võimalused: helistada tasuta numbril 116111; Skype kasutaja: lasteabi_116111 (kasutajaid ei lisata kontaktide hulka, helistamiseks ei pea olema kontaktiks lisatud);  saata personaalne kiri läbi www.lasteabi.ee keskkonna (kirjadele vastatakse nelja tööpäeva jooksul); kirjutada otse info@lasteabi.ee (kirjadele vastatakse viie tööpäeva jooksul).

Kiireim võimalus nõu saamiseks on helistada telefonil 116111 või Skype kaudu: lasteabi_116111.

Telefonile 116111 saab helistada üle Eesti kõikidelt telefonidelt ja mobiilidelt (Eestis tegutsevate operaatoritega liitunud). Telefonile helistamine on tasuta.

Jaanuarist alustas tööd ka veebipõhine teavitusliin www.vihjeliin.ee, mille eesmärk on tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust rikkuvate materjalide levikut internetis. Internetikasutajal, kes märkab ebaseaduslikku materjali, on vihjeliini kaudu võimalik sellest teada anda.

Lasteabi nõuandetelefonilt saab nõu küsida ka internetis ette tulevate probleemide kohta. Nõu andmine internetis targalt käitumiseks on üks osa projekti "Targalt internetis" tegevustest. Projekti tegevusi viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Abikeskused, Lastekaitse liit ning politsei- ja piirivalveamet.

Foto: Flickr

Lisatud 5.12.2011