Internetikasutus on enamuste õpilaste igapäeva tavaline osa. Seetõttu on oluline, et õpilased oskaksid end ja oma identiteeti internetis alati kaitsta – eriti kui lapsevanemad või õpetajad neid selle juures ei aita. 

Internetiturvalisuse õpetamine on olnud oluline sama kaua, kui internet on eksisteerinud, aga ometi on temaatika viimasel ajal aina rohkem tähelepanu keskmes. 

Et saada ülevaade erinevate õpetajate lähenemisest antud teemas, on Meris Stansbury, eSchool News online toimetaja, pannud kokku mahuka artikli koos paljude viidetega konkreetsetele praktikatele, mida nüüd lühidalt alljärgnevalt tutvustage. Huvi korral lugege kindlasti lähemalt originaalaritklit, mis pakub mitmeid konkreetseid näiteid. Lugejatelt küsiti, kas ja kuidas õpetatakse internetiturvalisust nende koolis või piirkonnas. Nende vastuste põhjal pandi kokku järgnev kokkuvõte, kuidas internetiturvalisuse teemat lasteni viiakse. 

1. Läbi mängude – üle maailma on erinevates riikides loodud suur hulk mänge või keskkondasid, mis lasevad õpilastel internetiturvalisuse teemale mänguliselt läheneda. Mängides läbi teatud situatsioonid suunavad õpilasi mõtlema ning õppima, kuidas on kohane käituda. 

2. Läbi analoogiate ning õpilaste loodud projektide – tuues lastele näiteid sellest, kuidas kõik ei ole alati see, mis ta näib ja et mitte kõigil pole alati parimad kavatsused, paneb lapsi mõtlema võimalikele ohtudele; õpilaste endi loodud projektid on hea võimalus teema esiletoomiseks, näiteks saab luua oma internetiturvalisuse reeglistiku ning tutvustada seda kaasõpilasele. 

3. Läbi uurimusliku rollimängu – õpilase saab panna tööle detektiividena, kelle ülesandeks on välja selgitada etteantud allikate põhjal, millise veebilehe puhul on tegu ebaturvalise keskkonnaga. 

4. Külalisesinejate abil – suureks abiks on kutsuda õpilastele rääkima oma ala asjatundjaid – olgu need lastekaitse ametnikud, politseinikud, psühholoogid, kuulsused – kõik, kes teavad ja puutuvad kokku internetiturvalisuse ohtudega, vestlus nendega on hea võimalus õpilaste teadmiste täiendamiseks. 

5. Lasta õpilastel õpetada – kui õpilased peavad ise õpetaja kingades olema, teevad nad suure eeltöö ning viivad ennast teemaga hästi kurssi; samuti on see õpilaste hea võimalus jagada oma kogemusi. 

6. Läbi kolmandate osapoolte – paljud riigid on välja kujundanud oma internetiturvalisuse keskused, interneti-keskkonnad või isegi õppekavad. Kui need on olemas, on see õpetaja jaoks hea ressurss teema õpetamisel. 

7. Oma loodud õppekavad – aina rohkem jõuab koolidesse õpetajaid, kes on õpilastega samast generatsioonist, kus võrreldes vanema generatsiooni suhtumisega – ära küsi, ära vasta – saab teemat loovalt ära kasutada – rääkida läbi kõik interneti võimalused ja ohud, saavad õpilased luua päris oma õppekava, kuidas teemat kõige parem käsitleda oleks. 

8. Läbi kodanikuprogammi – antud näite puhul on tegu veebipõhise kodanikuprogrammi toimimisest, mis on suunatud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele; programm õpetab, kuidas olla hea kodanik ja kuidas kasutada interneti vastutustundlikult ja kuidas end seal kaitsta. 

9. Läbi uurimusliku tegevuse – õpilased koostavad uurimistöid internetiturvalisuse teemal, kus nad saavad kasutada kogutud materjale, omaenda ja sõprade kogemusi ning küsitluste teel saadud tulemusi; selle pinnalt valminud ja ettekantavad tööd annavad mitmekülgse ülevaate võimalikest ohtudest. 

10. Läbi ülekoolilise programmi – mõnes koolis on välja töötatud kogu kooliperet hõlmav programm, läbi mille temaatika on aastaringselt päevakorral ning puudutab kõiki õpilasi. 

Refereeritud: http://www.eschoolnews.com/2011/11/11/10-ways-schools-are-teaching-internet-safety/