"Praegu on seaduses sätestatud laste arv rühmades ja on kirjas, missugused töötajad lasteasutuses töötavad," rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson. Uue seadusega kehtestatav suhtarv aga peaks ametniku sõnul täpselt paika panema, kui palju täiskasvanuid peab üheaegselt olema laste juures.

"Et ei oleks olukorda, kus lasteaias on töötajad küll, aga näiteks õuemineku ajal läheb õpetaja üksi 24 lapsega välja ja õpetaja abi jääb tuppa koristama. Niisugust asja ei saa pärast suhtarvu kehtestamist olla," kinnitas Peterson Postimehele.

Ta lisas, et kui teistes riikides on selline suhtarv seaduses määratud, siis Eestis seda siiani polnud.

Petersoni sõnul on Eesti ja Soome aiarühmad keskmiselt sama suured ehk 20 kuni 24 last. Soomes on ühes rühmas üks õpetaja ja kaks õpetaja abi, Eestis aga kaks õpetajat ja üks abi. «Summa summarum on täiskasvanute hulk rühma kohta on sama,» kinnitas Peterson.

Aga Soomes tegelevad ja hoiavad lastel silma peal korraga kõik täiskasvanud, siis Eestis on õpetaja abi peamiselt ametis laste toitlustamise korraldamise ja koristamisega. "Ma just käisin Soomes ja see oligi üllatuseks, kui palju on võimalik töökorraldusega teha asja paremaks," kinnitas Peterson.

Ta lisas, et ka pärast uue korra kehtestamist peaks lasteaiad ilma lisaabita saama kõik vajalikud tööd tehtud, küll aga tuleb lasteaedade töökorraldus muuta lastesõbralikumaks. "Eks tuleb vaadata selle pilguga üle, kui palju on vaja teha," sõnas haridusametnik.

Kuna praegu jäävad kasvataja abid laste õuesoleku ajal tavaliselt rühmatuppa koristama, siis Petersoni sõnul võiks näiteks kaaluda, kas koristamist nii suurel määral üldse vaja on. Lasteaia ruumide üldkoristamist saab korraldada siis, kui lapsed on lasteaiast lahkunud või enne lasteaiapäeva algust, tõi ta näite.

"Soomes on esmatähtis lapse heaolu, kõik muud tegevused, on need siis koristamised või mis iganes, on teisejärgulised. Esmane on see, et lapsel on arendav ja turvaline keskkond," kinnitas ta. Ametniku sõnul ka Eestis mitmeid lasteaedu, kus on samasugune töökorraldus nagu Soomes.

Petersoni sõnul on eelnõu haridusministeeriumis valmis ning on sihtgruppidega kooskõlastatud. Kui seni on omavalitsuste esindajad olnud rahapuudusele viidates olnud paljude muudatuste vastu, siis selle vastu ei sõditud. "Me tahaksime, et need muudatused jõustuksid järgmisest õppeaastast," sõnas Peterson Postimehele.

Allikas: BNS

Lisatud 19.12.2011