"Lapsevanem ei pea muretsema," ütleb Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ajalehele Pealinn. "Kui ta tahab lapsele koolikohta elukohajärgsesse kooli, siis ta ei pea ise jooksma ühest koolist teise või esitama avaldusi mitmesse kooli, vaid saab vaid ühe avalduse alusel kindla koolikoha."

Erinevalt eelmisest õppeaastast ei võeta seega vanematelt taotlusi elukohajärgse kooli määramiseks vastu koolides. Uue korra alusel esitavad lapsevanemad oma taotluse elukohajärgse kooli määramiseks 1.-15. märtsini eKooli veebikeskkonnas või kirjalikult Tallinna haridusametisse (Estonia pst 5a). Elukohajärgne kool määratakse lapsele aga alles mai lõpuks, sest kokku tuleb kool leida enam kui 4000 lapsele.

"See võtab paratamatult palju aega, sest õiguskantsler ütleb, et elukohajärgne kool tuleb määrata lapsele haldusmenetluse korras, s.t iga lapse puhul on vaja otsustada eraldi haldusaktiga, milline kool määratakse talle elukohajärgseks kooliks," selgitab Kõlvart.

Registriandmetega "mängima" ei pea

Tallinnas ei määrata elukohajärgseks kooliks näiteks Inglise kolledžit, Juudi kooli, Prantsuse lütseumi, Reaalkooli, Tõnismäe Reaalkooli ja Vanalinna hariduskolleegiumi. See tähendab, et sinna astumiseks võib laps ja ta vanem elada rahvastikuregistri andmetel ükskõik millises Tallinna linnaosas.

Kui vanem ei soovi panna last eelnimetatud koolidesse, siis võib ta rahulikult oodata, kuni linna haridusamet määrab avalduse alusel lapsele koolikoha.

Koolikoha määramisel lähtub omavalitsus Kõlvarti sõnul õiguskantsleri märkustest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) sätetest ehk kolmest peamisest kriteeriumist.

"Esimene neist on õpilase elukoha lähedus koolile ehk elukoha aadress; teiseks püütakse arvestada sellega, kus koolis käivad koolimineva lapse õed-vennad, ja kolmandaks püütakse võimalusel arvestada ka lapsevanemate soove. See tähendab, et vanem märgib avaldusse ära kolm kooli, kuhu ta eelistaks oma lapse esimeses järjekorras panna, ent ta peab ka põhjendama, miks just need koolid oleksid sobivaimad."

Kõlvarti sõnul peaks vanem märkima sinna mitte nn ülelinnalise valikuga ehk mitteelukohajärgsed koolid, vaid võimaliku elukohajärgse kooli eelistused.

"Ülelinnalise valikuga koolidesse algavad konkursid varem, kui amet hakkab reaalselt määrama lapsele nn elukohajärgset kooli," räägib abilinnapea. Samas ei tähenda see, et vanem ei või esitada ametile avaldust elukohajärgse kooli määramiseks. Juhul kui laps ülelinnalisse kooli sisse ei saa, on talle koht elukohajärgses koolis ikkagi garanteeritud.

Teisisõnu – kuna määruses fikseeritakse ka mitteelukohajärgsed koolid ja klassid, siis nende koolide ja klasside komplekteerimiseks peavad koolid tegema valikuid enne elukohajärgse kooli taotluse esitamise algust. Lapsevanemad, kes taotlesid oma lapsele kohta mitteelukohajärgses koolis, jääb võimalus esitada taotlus 1.-15. märtsini.

Nn ülelinnalisse kooli koolikoha saamiseks tuleb aga siiski esitada avaldus otse vastavale koolile. Kui laps on aga juba kindlalt mitteelukohajärgsesse kooli sisse saanud, siis talle enam elukohajärgset kooli ei määrata ehk vanem ei pea haridusametile vastavat taotlust esitama.

Vanem ei pea ka haridusametit informeerima, et ta laps sai koha nn ülelinnalise valikuga koolis – amet saab vastava info nimetatud koolidest otse.

Mis on valiku alus?

Kõlvarti sõnul on õiguskantsler rõhutanud, et omavalitsus ei saa esile tõsta üht kriteeriumi (elukohalähedus, õdede-vendade kool, vanema soov jne), mida lapsele kooli määramisel tuleks teisele eelistada, kuigi Tallinn püüdis eelmisel aastal enim arvestada just vanemate soovide ja valikuvabadusega.

"Me peame iga lapse puhul eraldi kaalutlema, millist parimat valikut on meil võimalik talle reaalselt pakkuda," märgib Kõlvart. "Näiteks kesklinnas ja ka Pirital ja Nõmmel on kõige suuremad käärid kindlasti selle vahel, kui palju elab seal piirkonnas lapsi ja palju on vahetus läheduses koolikohti. Me peame arvestama ka sellega, et iga kooli võimalused on piiratud, me ei saa teha koolidesse kaheksa klassikomplekti."

Õiguskantsleri märkustest tulenevalt pole seega võimalik anda vanematele näiteks ka eelnevalt teada, milline on tema elukohajärgne piirkonnakool. Vanem saab selle teada alles siis, kui omavalitsus on kõiki asjaolusid kaaludes (samaväärne elukoha lähedus; õe või venna koolide asukoht; võimalusel arvestatakse vanema soovi) vastava otsuse teinud.

Kõlvarti sõnul peavad ka lapsevanemad mõistma, et nende endi eelistused, mida amet võimaluse korral arvestab, ei saa alati realiseeruda. "Iga laps ei pruugi saada elukohajärgset koolikohta sellest koolist, mida tema vanem kolme esimese eelistusena kirja pani," mainib ta.

Kui vanem unustab või ei esitagi haridusametile avaldust lapsele koolikoha määramiseks, siis määrab selle talle amet ise.

Abilinnapea Kõlvart toonitab, et pärast elukohajärgse koolikoha määramist pole sinna kooli õppima asumine lapsele otsene kohustus, vaid võimalus.

"Kui see kool ei meeldi, siis võib vanem ka ise n-ö ringi käia ja otsida mõnes teises koolis endale vaba kohta. Alati on koole, kus vabu kohti jääb üle ka pärast kõigile linna lastele elukohajärgsete koolikohtade määramist. Samas kindlustab elukohajärgse koolikoha määramine linna poolt selle, et vähemalt ühte kooli on lapsel kindel koht olemas ja vanem võib kohta otsimata selles kindel olla. Selles mõttes peaksid vanemad rahul olema."

Kokku läheb esimesse klassi ligikaudu 4500 last.

Kuidas käib 2012/13. aastal kooli astumine

• Elukohajärgse kooli määramiseks fikseeritakse isikute elukohaandmed 1. veebruari rahvastikuregistri andmete seisuga. Elukohaandmete fikseerimine hiljemalt selle seisuga on oluline, kuna taotluste esitamiseks loodav ühtne veebikeskkond ei ole liidestatud rahvastikuregistriga. Selleks, et tagada lapsevanematele taotluse esitamise võimalus, tuleb ühtsesse veebikeskkonda laadida koolikohustuslike isikute nimekiri.

• Lapsevanemad esitavad taotluse elukohajärgse kooli määramiseks eKooli veebikeskkonnas või kirjalikult linna haridusametisse (Estonia pst 5a) ajavahemikul 1.-15. märtsini. Erinevalt eelmisest õppeaastast ei võeta vanematelt taotlusi vastu koolides.

• Taotlusesse märgib vanem esimese sammuna lapse nime ja isikukoodi, seejärel valib talle sobiva õppkeele (eesti või vene õppekeele) ning annab teada, millises koolis õpib lapse vend ja/või õde. Vanem saab taotluses ka soovi avaldada, millised koolid (kolm eelistust) ta võimalusel oma lapsele valiks, lisades valikule põhjenduse.

• Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse korra alusel isikutele nende elukohajärgsed koolid hiljemalt 20. maiks lähtudes elukohajärgse kooli määramise olulistest asjaoludest.

• Haridusamet teavitab lapsevanemat elukohajärgse kooli määramisest kirjalikult rahvastikuregistrijärgsele aadressile või ühtses veebikeskkonnas viie tööpäeva jooksul peale käskkirja andmist, s.o hiljemalt 25. maiks.

• Lapsevanem teavitab tema lapsele määratud elukohajärgset kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest 10. juuniks. Kool teeb ühtses veebikeskkonnas märke lapse kohta, kelle vanemad teavitasid elukohajärgse kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest või nende laste kohta, kelle vanemad ei ole teavitanud kooli õppekoha vastuvõtmisest või loobumisest hiljemalt 15. juuniks.

• Koolil on õigus vabaks jäänud õppekohad komplekteerida kooli vastuvõtutingimuste ja korra järgi alates 15. juunist.

• Lapsevanem, kelle lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ajavahemikul 1. veebruarist 20. maini või kelle lapse elukoht muutub Tallinna linnas sellel ajavahemikul, esitab haridusametisse kirjaliku taotluse elukohajärgse kooli määramiseks. Lapsevanem, kelle lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn pärast 20. maid või kelle lapse elukoht Tallinna linnas muutub pärast 20. maid, esitab haridusametisse kirjaliku taotluse elukohajärgse kooli määramiseks või valib alates 15. juunist kooli, kus on vaba õppekoht, pöördudes selleks kooli poole.

Ülelinnalised koolid või klassid

• Tallinnas ei määrata elukohajärgseks kooliks Inglise kolledžit, Juudi kooli, Prantsuse lütseumi, Reaalkooli, Tõnismäe reaalkooli ja Vanalinna hariduskolleegiumi. Lisaks ei määrata elukohajärgseks klassiks ühte klassi järgmistes koolides: Gustav Adolfi gümnaasium, 21. kool, Tallinna Saksa gümnaasium, Linnamäe Vene lütseum. Nendes koolides ja klassides toimub vastuvõtt kooli vastuvõtu korra alusel. Koole, mis ei ole elukohajärgsed koolid, on eelnõus hetkeseisuga üldse kokku 12, sh hariduslike erivajadustega laste koolid (sinna lähevad lapsed nõustamiskomisjoni soovitusel).

Küsimuste korral võivad lapsevanemad pöörduda Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokki viivi.lokk@tallinnlv.ee poole. tel 6404549

Lisatud 19.12.2011