Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus, märgib Eesti Ajaloomuuseum oma pressiteates. Ühe kümneminutilise filmi tarbeks valmib keskmiselt 30 000 joonist, millest Eesti Joonisfilmi arhiivis säilitatakse vaid murdosa. Tegu on filigraanselt teostatud joonistustega, mida vaadeldes ununeb liikuv film ja avaneb lehtede staatiline võlu.

Uuringute loogika eeldab, et joonistused oleksid temaatiliselt grupeeritud. Näemegi, kuidas on läbi aegade kujutatud meest, naist, lapsi, loomi, rahvast, suhteid ja muud. Eraldi stiilinäidetega on esindatud kunagine ja tänane autorite tuumik – Rein Raamat, Avo Paistik, Priit ja Olga Pärn, Heiki Ernits, Janno Põldma, Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.

Inimest ja joont uurivate joonistuste lõpptulemusega tutvumiseks saab näitusel vaadata filmiprogrammi Eesti joonisfilmi autorite loomingust. Näituse „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“ koostas Valter Uusberg ja kujundas Erkki Vaader. Näitus jääb Maarjamäe lossis avatuks 2012. aasta märtsikuuni.

2006. aastal asutatud Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm.

Foto: Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum