<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uuring soovitab õpetaja tasustamisel rohkem tulemustest lähtuda]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/151914/uuring-soovitab-opetaja-tasustamisel-rohkem-tulemustest-lahtuda</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/151914/uuring-soovitab-opetaja-tasustamisel-rohkem-tulemustest-lahtuda" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/151914/uuring-soovitab-opetaja-tasustamisel-rohkem-tulemustest-lahtuda</guid>
    <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 20:41:53 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/151914/uuring-soovitab-opetaja-tasustamisel-rohkem-tulemustest-lahtuda</link>
    <title><![CDATA[Uuring soovitab õpetaja tasustamisel rohkem tulemustest lähtuda]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tartu ülikooli teadlaste ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös läbi viidud uuring „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“ näitas, et õpetajate tulemustasustamist rakendatakse vaid igas kolmandas üldharidus- ja igas kümnendas kutsekoolis. Õpetajate tulemustasustamine tagab õpetajate kõrgema motivatsiooni ja eesmärgilisema tegutsemise.</p>
<p>Suuremahuline, k&otilde;iki Eesti &uuml;ldharidus- ja kutsekoole h&otilde;lmanud uuring (2009-2011) k&auml;sitles kolme valdkonda&nbsp; kutse- ja &uuml;ldhariduskoolide juhtimisel: kvaliteedijuhtimine (T&Uuml; hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk ja majandusteaduskonna &uuml;li&otilde;pilane Lee Pukkonen),&nbsp; finantsjuhtimine (T&Uuml; ettev&otilde;ttemajanduse instituudi juhataja professor Toomas Haldma ja doktorant Kristi Ploom) ning &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamine ja tulemustasustamine (T&Uuml; personalijuhtimise professor Kulno T&uuml;rk ja doktorant Reelika Irs).</p><p><strong>Kuidas hinnata &otilde;petaja t&ouml;&ouml;d?</strong></p><p>&Otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamise ja tulemustasustamise alateema eesm&auml;rk oli v&auml;lja selgitada koolide erip&auml;rad ja hindamisn&auml;itajad ning teha ettepanekuid nende edasiarendusteks. &Otilde;petajate tulemustasustamine on muutunud aktuaalseks nii rahvusvahelises kontekstis kui ka Eestis; &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse juhtimise metoodika v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine ja rakendamine v&otilde;imaldab t&otilde;hustada koolide juhtimist. Uuringu p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et &uuml;ldiselt &otilde;petajad ja koolijuhid n&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;soorituse hindamise erinevate aspektide rakendamisega koolis, kusjuures &otilde;petajad, kes on hindamiss&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse kaasatud, aktsepteerivad neid oluliselt enam.</p><p>Samas enam kui pooltes &uuml;ldhariduskoolides ja 90% kutsekoolides on eelarvevahendite piiratuse t&otilde;ttu v&otilde;imalik &otilde;petajaid tasustada vaid ametikohaj&auml;rgse astmepalga ulatuses. &Otilde;petajate tulemustasustamine on enam levinud suurte linnade, Saaremaa ja Valgamaa &uuml;ldhariduskoolides. Kutsekoolide &otilde;petajatele makstakse tulemustasusid k&otilde;ige enam L&otilde;una-Eestis. Tulemustasustamisel n&auml;hakse olulist v&otilde;imalust &otilde;petajate motiveerimisel ja kooli eesm&auml;rkide saavutamisel, aga tulemustasutamise &otilde;iglusele andsid &otilde;petajad ja koolijuhid &uuml;sna madalaid hinnanguid.</p><p><em>Kuidas siis &otilde;petaja t&ouml;&ouml;d hinnata? Kas meie koolides &uuml;ldse p&ouml;&ouml;ratakse sellele t&auml;helepanu, kas m&otilde;istetakse &otilde;petaja t&ouml;&ouml;soorituse juhtimise osa kooli &uuml;ldises juhtimises, kooli eesm&auml;rkide saavutamisel? </em></p><p><strong>Professor Kulno T&uuml;rk</strong>: &bdquo;Praegu toimub koolide hindamine kolme peamise n&auml;itaja alusel: akadeemiline tulemuslikkus (riigieksamid, l&otilde;put&ouml;&ouml;d, tasemet&ouml;&ouml;d);&nbsp; j&auml;rgmises kooliastmes edasi &otilde;ppima asuvate &otilde;pilaste osat&auml;htsus ning koolitee pooleli j&auml;tnud &otilde;pilaste osat&auml;htsus.&nbsp;Meie pakkusime v&auml;lja mudeli, kus on paark&uuml;mmend erinevat kriteeriumit &otilde;petaja t&ouml;&ouml;soorituse (t&ouml;&ouml;tulemuste) hindamiseks.</p><p>Nendele kriteeriumitele sisu leidmiseks on vaja eraldi konkreetseid n&auml;itajaid v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada. N&auml;itajate maht v&otilde;ib nii minna v&auml;ga suureks ning paratamatult on vaja kooli ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamisn&auml;itajate osas teha valik. Rohkem oleks vaja rakendada kooli p&otilde;hieesm&auml;rkidega seonduvaid kvalitatiivseid n&auml;itajaid, neid on aga v&auml;ga keeruline, vahel isegi v&otilde;imatu usaldusv&auml;&auml;rselt hinnata (n&auml;iteks &otilde;pilaste rahulolu &otilde;petamisega). Tekib probleem, et&nbsp; n&auml;itajaid, mis on kooli ja &otilde;petaja t&ouml;&ouml;tulemuste hindamisel olulised, on v&auml;ga raske hinnata.&nbsp; Igap&auml;evaelus kasutatav ja kontrollitav nn objektiivne n&auml;itaja kajastab aga vaid &uuml;ksikut, sealjuures mitte k&otilde;ige olulisemat k&uuml;lge &otilde;petaja t&ouml;&ouml;s (n&auml;iteks mitu &otilde;ppevahendit koostati v&otilde;i mitu &uuml;ritust aidati korraldada). See on probleem, mis meid t&ouml;&ouml;soorituse hindamise juures paratamatult saadab igal pool, aga eriti koolis.&nbsp;</p><p>&Uuml;ks soovitus, mida olen ise viimasel ajal v&auml;lja pakkunud, on hinnata &otilde;pilase arengut tema astumisel mingisse kooliastmesse ning p&auml;rast selle kooliastme l&otilde;petamist (p&otilde;hikool, g&uuml;mnaasium, &otilde;ppeaasta). P&otilde;him&otilde;tteliselt v&otilde;iks kasutada IQ-testi, kus on h&otilde;lmatud erinevad valdkonnad &otilde;petatavatest ainetest. See poleks mitte faktiteadmiste kontroll kuiv&otilde;rd maailmapildi, loogika ja taiplikkuse, erinevate valdkondade ja s&uuml;steemide tunnetamiseks ning m&otilde;istmiseks esitatud k&uuml;simused. On v&otilde;imalik v&otilde;rrelda &otilde;pilase arengutaset enne g&uuml;mnaasiumisse astumist ja p&auml;rast selle l&otilde;petamist. Selliseid k&uuml;simustikke (teste)&nbsp; tuleks aeg-ajalt uuendada, et &otilde;petajad ei hakkaks lapsi treenima teste t&auml;itma; nii saab v&auml;ltida treeningust tulenevaid moonutusi.&nbsp; Sellise testiga on v&otilde;imalik hinnata, kui palju suudab &otilde;petaja &otilde;pilast arendada; mis on kooli, &otilde;pilase ja &otilde;petaja jaoks k&otilde;ige t&auml;htsam.&ldquo;</p><p><strong>Kuidas k&auml;ivitada koolis &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem?</strong></p><p><strong>Professor Kulno T&uuml;rk</strong>: &bdquo;Koolid on palju sellega tegelenud, &otilde;petajad on hindamistega ise seotud &otilde;pilaste hindamise kaudu. &Otilde;petajaid on hinnatud kooliv&auml;liste hindamiss&uuml;steemide alusel ja atesteeritud. Koolid on teinud sisehindamisi ja enesehinnanguid ning hinnanud &otilde;petajate t&ouml;&ouml;sooritust ka kvalitatiivsete n&auml;itajate abil. See on kooliti v&auml;ga erinev, m&otilde;nes koolis on ka p&auml;ris h&auml;sti v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem. Aga probleem on selles, et kui tahame saada usaldusv&auml;&auml;rset hinnangut &otilde;petaja t&ouml;&ouml; kohta, siis peab seal olema piisavalt kvalitatiivseid n&auml;itajaid. Need kvalitatiivsed n&auml;itajad saab kool ise v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ning eesm&auml;rgiks v&otilde;tta, nende t&auml;itmist saab hinnata vaid &uuml;heskoos v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud s&uuml;steemi alusel. Kui s&uuml;steem t&ouml;&ouml;tatakse v&auml;lja k&otilde;rgemalt poolt, n&auml;iteks&nbsp; ministeeriumi tasemel, siis ei suudeta arvestada erinevate koolide spetsiifikat. &Uuml;hes koolis v&otilde;ib parasjagu k&auml;sil olla &otilde;ppemetoodika v&auml;ga oluline arendusetapp, teises on vaja t&otilde;sta &otilde;pilaste akadeemiliste teadmiste taset, kolmandas on vaja &otilde;pilaste loovusega tegeleda. Vastavalt sellele peavad olema v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud ja rakendatud ka hindamiskriteeriumid, ikka kooli spetsiifikast ja arenguetapist l&auml;htuvalt. Seda saab k&otilde;ige paremini teha kooli tasandil, ministeeriumi tasandil saaks v&auml;lja pakkuda abistavaid metoodilisi materjale, missugune &uuml;ks &otilde;petaja t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem v&auml;lja n&auml;ha v&otilde;iks.&nbsp;&Otilde;petajad saavad t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steemi ja selle n&auml;itajate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise ajal v&auml;ljendada oma arvamust, mida nad t&otilde;esti aktsepteerivad, millest juhinduvad.</p><p>Seda k&otilde;ike tuleb teha koost&ouml;&ouml;s. Kui koost&ouml;&ouml; ei k&auml;ivitu, siis kvalitatiivset h&uuml;pet ei j&auml;rgne. Ei ole nii, et kohe &uuml;he aastaga teeme t&ouml;&ouml;soorituse hindamiss&uuml;steemi valmis. See on pidev ja arenev protsess. Hoolikalt tuleb l&auml;bi m&otilde;elda ka t&ouml;&ouml;soorituse hinnangute avalikustamine, peamiste tulemuste avalikustamine k&otilde;ikidele pedagoogidele. Tuleb eriti hoolikalt kaaluda, kui palju ja missugust infot avalikustada. &Otilde;petajatele tuleb anda aega kohaneda uue hindamiss&uuml;steemiga ning alguses v&otilde;iks tulemustest teavitamine olla individuaalne. Hiljem, kui t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem on usaldusv&auml;&auml;rsem, v&otilde;ib avalikustamist avardada. Kui tulemusi ei avalikusta, siis inimesed ei saa ennast positsioneerida, mis on minul h&auml;sti, mis teistel eeskuju v&auml;&auml;rivat. Avalikustamise osas on praegu koolides suured puuduj&auml;&auml;gid ja samas ka arenguv&otilde;imalused.&ldquo;</p><p><strong>T&ouml;&ouml;sooritus ja tulemustasu</strong></p><p>&bdquo;T&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem tuleb siduda ka &otilde;petajate tulemustasustamisega, mille n&auml;itajate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine ja rakendamine&nbsp; on veelgi komplitseeritum. Nende valik eeldab eelnevat katsetamist t&ouml;&ouml;soorituse hindamise n&auml;itajatena, et v&auml;ltida soovimatuid k&otilde;rvalm&otilde;jusid, mida t&ouml;&ouml;tasustamisega seotud n&auml;itajad kaasa tuua v&otilde;ivad. Sealjuures on koolidele vaja anda spetsiaalsed finantsvahendid, et neil oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;soorituste hinnangust l&auml;htuvalt oma paremaid &otilde;petajaid tulemustasustada. &Uuml;ks ettepanek ongi poliitikutele eraldada koolidele sihtotstarbeliselt finantsvahendid tulemustasustamiseks. Ebaefektiivne on t&otilde;sta ainult astmepalku ja j&auml;tkata sama s&uuml;steemiga nagu praegu on, kus &otilde;petajad p&uuml;&uuml;avad vaid oma kvalifikatsiooni t&otilde;sta. &Otilde;petaja t&ouml;&ouml;sooritust tuleb hinnata kogu aeg, see motiveerib &otilde;petajat oma t&ouml;&ouml;d pidevalt arendama ja paremini tegema," lausus Kulno T&uuml;rk.</p><p><strong>Poliitikasoovitusi </strong></p><p>H&auml;sti toimiv t&ouml;&ouml;soorituse hindamise s&uuml;steem on oluline instrument kooli juhtimisel. &Uuml;ldharidus- ja kutsekoolides ei v&auml;&auml;rtustata praegu piisavalt nn pehmet juhtimist ja keskendutakse eelk&otilde;ige traditsioonilistele juhtimisv&otilde;tetele. Uuringu poliitikasoovituste osas on v&auml;lja toodud, et kooli sisehindamine tuleb siduda &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamise ja tulemustasustamisega. &Otilde;petajate aktiivne osalemine nendes tegevustes eeldab &otilde;petajate kaasamist kooli juhtimisse. &Otilde;petajate t&ouml;&ouml; tasustamisel tuleb suurendada tulemustasustamise rolli, milleks on vaja eraldada koolidele t&auml;iendavaid rahalisi vahendeid ja suurendada koolide &otilde;igusi &otilde;petajate palkade diferentseerimisel olenevalt nende t&ouml;&ouml;tulemustest. Tulemustasustamise rakendamise eelduseks on &otilde;petajate t&ouml;&ouml;soorituse hindamise ja tulemustasustamise n&auml;itajate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine ja vastavate s&uuml;steemide kujundamine kooli sisehindamise raames. Hindamisn&auml;itajad tuleb tihedamalt siduda kooli &otilde;ppe-kasvatust&ouml;&ouml; eesm&auml;rkidega ning n&auml;itajate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine peab toimuma koolijuhtide ja &otilde;petajate koost&ouml;&ouml;s.</p><p><strong>Esinduslik vastajate hulk </strong></p><p>Uuringu &bdquo;&Uuml;ldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda m&otilde;jutavad tegurid&ldquo; ankeetk&uuml;sitlusele vastas 327 koolijuhti, 2294 &otilde;petajat, 5685 &otilde;pilast, 1922 lapsevanemat ja 569 koolide hoolekogu v&otilde;i n&otilde;ukogu liiget. Lisaks viidi l&auml;bi 15 kooli juhtumiuuringud s&uuml;vaintervjuude abil. Uuringu tulemused on k&auml;ttesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi<a href="http://www.hm.ee/index.php?048181%20" target="_blank" title="kodulehelt."> kodulehelt. </a></p><p>Uuringut &bdquo;&Uuml;ldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda m&otilde;jutavad tegurid&ldquo; finantseeriti valitsuse prioriteetse suuna &bdquo;Suurem haldussuutlikkus&ldquo; meetme &bdquo;Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundus&uuml;hingute strateegilise juhtimissuutlikkuse t&otilde;stmine&ldquo; projekti raames.&nbsp;</p><p>Foto: Flickr</p><p><br />&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>