Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega


Avaldaja:Madli Leikop10. Jaanuar 2012

Eralasteaeda Naba sisenejat tervitab Ave Nahkuri joonistus ja tekst: „Meie lasteaed on kõige sõbralikum maja meie linnas.“ Lähem tutvumine lasteasutusega annab sellele kinnitust. Juhataja Ilona Sillak ütleb, et ega nad julgekski seda joonistust üles panna, kui poleks kindlad, et sõbralikud suhted on Tallinnas asuva eralasteaia Naba suur väärtus ja igapäevane tegelikkus.

Eralasteaed Naba pälvis möödunud aasta lõpus Tartu ülikooli eetikakeskuselt riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtuskasvatus 2009-2013“ raames tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2011“. Tunnustuseni viis järjekindel, sihipärane töö väärtuste arendamisel ja igapäevatöösse rakendamisel. Tegelikult on lasteaias kõik päevad, kõik tegevused meeskonnakoolitustest laste laulumängudeni välja kantud just selle organisatsiooni jaoks olulistest väärtustest. Väärtuskasvatuse keskpunktis on loomulikult laps oma vajadustega, lastest algab kõik.

Mäng on väikese inimese rõõm

Naba lasteaia juhataja Ilona Sillak: „Me areneme väga meeskondlikult. Minu kui juhi eesmärk on olnud inimesi hästi palju kaasata. Inimene peab tundma, et ta tahab siin olla, tahab panustada; ta on huvitatud sellest, kuidas meie tee kulgeb, et Naba lasteaed oleks kvaliteetne asutus. See on suur rõõm meeskonnaga koos tegutseda ja töötada.“

Juhataja toob näiteks, kuidas tekkisid lasteaeda mängu- ja muusikapesad. Nimelt täheldasid õpetajad, et lastele võib ühelt tegevuselt teisele üleminek olla keeruline. Eesmärgiks seati, et lapse jaoks oleks lasteaiapäev terviklik, ta ei peaks tundma, et siin algab nüüd üks tegevus ja seal on mul teine kohustus. Laps tuleb majja ja ta kulgeb läbi päeva, saades erinevaid toredaid elamusi. Samas muusikategevustega kaasneb ikka ruumivahetus, ja mõni laps võib selles suhtes tundlik olla, ütleb, et mulle ei meeldi, ma ei taha minna. Need on olulised signaalid, tuleb mõelda, miks laps niimoodi tunneb.  „Analüüsisime olukorda ja jõudsime ikkagi selleni, et lapse lasteaiasoleku aeg on mängimise aeg, tegevused peavad olema kõik mängulised,“ selgitas Ilona Sillak. „Mäng on see, mida laps alati tahab teha. Organiseerisime oma muusikategevuste sisu ümber. Nüüd ongi meil muusika- ja mängupesa nii nime kui sisu poolest; see on koht, kuhu laps tuleb ja jätkab oma rühma tegevust: muusikategevused on  lõimitud rühmategevustega.“

Nabas on kõigil hea olla

Ilona Sillak: „Üks pool on see, kui meeskond koos töötab, mõtleb ja arutleb asjade üle. Teine pool on, et kust me selle ainese võtame, ja need on ikkagi lapsed, kelle jaoks me siin töötame. Lapsed on need, kes käivitavad protsesse. Selline on ka Naba missioon: kõik meie otsused lähtuvad lapsest. Kui tekib vaidluseid, siis missioon on tõesti see, mille tõstame keskele, millest aruteludes lähtume. Muidugi peab silmas pidama, et siin oleks kõigil hea olla, nii lastel kui täiskasvanutel. See on üks Naba motodest, et siin on kõigil hea olla. Ja kui täiskasvanu tunneb end hästi ning ta armastab oma tööd, siis on ka lastel hea olla.

Täiskasvanu, kes siin majas töötab, peab järjekindlalt iseendaga tegelema, ennast arendama. Muidugi oleme selleks ka tingimused loonud, näiteks supervisiooni grupp perioodiliselt kogu kollektiivile.“

Meisterasutuseks viie aastaga

Eralasteaed Naba on tegutsenud seitse aastat. Lisaks asub majas huvialakool ja päevahoid, viimane valmistab lapsi ette lasteaeda minekuks. Lasteaias on neli rühma, iga rühmaga tegelevad kaks õpetajat ja meeskonda kuuluvad ka abiõpetajad. Rühmaruumid on isikupärased nagu nende nimedki: Vahva Võluri Vennaskond, Kuldse Draakoni Kuningriik, Nabollo, Tähtsad Tähetargad.

Ilona Sillak: „Meie majas on algusest peale komme, et kui tuleb uus inimene, saab ta mentori. Sellel on suur väärtus, kui on mentor,  kes on uue töötaja kohanemise ja professionaalse kasvamise toetaja . Mentor on inimesel täpselt nii kaua kui ta seda vajab. Meil on kaader väga püsiv, mille üle oleme väga-väga õnnelikud, see näitab, et inimestel on siin hea olla.

Meil käib palju külalisi, hea meelega võtame neid vastu ning jagame oma kogemusi. See on ka üks asi, mis on aidanud meil areneda ja edasi jõuda. Kui saime 5-aastaseks, siis teadlikult tähistasime seda, oli uhke juubel. Sündmused on olulised, need aitavad luua organisatsiooni ajalugu ja identiteeti. Arvan, et üks haridusasutus kujuneb meisterasutuseks viie aastaga. Selle ajaga kujunevad organisatsioonis välja teatud eripärad või suunad, millega hakatakse juba sisuliselt edasi minema, vähemalt meie asutuse puhul tunnen nii. Enne seda sa tihti otsid teed, viie aastaga jõuavad asjad ühte punkti ja edasi saab minna süvitsi.

Arengule on kaasa aidanud ka see, et meie juurde jõudsid 4 aastat tagasi Tartu ülikooli eetikakeskuse inimesed, seda juba enne, kui algatati riiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“.  Meie poole pöörduti, et me kaardistaksime omapoolse nägemuse lasteaeia väärtuskasvatuse hetkeseisust – mis lasteaias väärtuskasvatuses tehakse, mis on olemas ja mida lasteaiad vajaksid, et väärtusarendusega teadlikult edasi minna. Esimese asjana alustasime Naba meeskonna väärtuste kaardistamisega ja sellest ajast oleme tegelenud Nabas teadlikult väärtusarendusega.“

Väärtuskasvatus – igapäevane töö

Kui me räägime väärtuste arendamisest, väärtuskasvatusest, siis mida see tegelikult tähendab, mida te teete? 

Ilona Sillak: „Kui ise koolitan ja tuleb väärtusarendusest juttu, siis paljud asutused ütlevad, et me oleme seda kogu aeg teinud. Olen mõelnud selle üle, et olgu, see on igapäevane töö, aga mida me siis ikkagi täpselt teeme? Me kõik kanname endas väärtusi ja reageerime lähtudes oma väärtustest asjadele ning nähtustele, aga mina arvan, et haridusasutuses jääb sellest väheks, kui ütleme, et me igapäevaselt tegeleme asjaga. Iga õpetaja, kes töötab lastega, annab edasi mingeid väärtusi, mida ta oluliseks peab. Aga millised on organisatsiooni väärtused? Kas need on kooskõlas organisatsiooni väärtustega? Need tuleb kirja panna ja kaardistada. Meie alustasime samamoodi sellest, et panime väärtused kirja. Aste-astmelt oleme jõudnud selleni, et jah, need on meie jaoks olulised väärtused,  ja me püüame reaalselt ka käituda nende  järgi."

Tundub keeruline, aga tegelikult rääkis Ilona Sillak kogu jutuajamise jooksul väga lihtsatest asjadest, mis ka igast rühmatoast vastu vaatasid. Näiteks  „Sõpra hädas lohutan, kui on vaja, abistan“ (tsitaat rühmatoa seinalt), või et "palun",  "tervist", "aitäh", "nägemist", "kohtumiseni" on viisakad sõnad. Söögitoa seinalt vaatasid parasjagu vastu eri rahvuste jõulutoitude pildid: me kõik oleme erinevad, ja see on tähtis.

006.JPG

Head sõnad on kogu aeg kõigile näha.

Head tavad sünnivad koostöös lastega

Ilona Sillak: „Tundub, et pärast nelja-viit aastat tööd väärtustega on tulemused kergelt ja mänglevalt tulnud. Tegelikult on siin sügavad protsessid olnud, ei ole see asi nii lihtne. Alustada tuleb meeskonnast, vaadata üle dokumentides olevad eesmärgid, põhimõtted, missioonid, visioonid, et need oleksid väärtustega kooskõlas. Järgmine samm on koos lastega väärtused üle vaadata ja nendest rääkida. Peamine on head tavad, mis koos lastega tehakse, need on meie tegevuse alus. Kuidas neid tavasid peaks tegema?  Kui laste käest küsida, siis kõik nad teavad, mis on õige ja hea, aga kuidas teha nii, et see poleks täiskasvanu poolt ette antud otsus?   Et sõprus on hea, panen selle kirja ja kõik hakkame sõbralikeks?

Kuidas koos lastega protsess algusest lõpuni läbi teha, see on olnud meie viimaste aastate õppimine. Algab kõik sellest, et lapsed räägivad, mida me peaksime tegema, et kõigil oleks Nabas hea olla. Siis pannakse see koos kirja, arutletakse. Tavade tegemine on niivõrd tähtis tegu, et selle jaoks võib julgelt  pikalt aega võtta. See on sisuliselt õppe-kasvatustöö. Meie maja üks põhimõte on, et nii palju kui laps oskab ja suudab,  teeb ta ise. Ka tavade kaardistamisel: nii palju kui laps suudab, teeb ta ise. Meil on liitrühmad, kus on 2-7aastased lapsed, loomulikult on nende oskused erinevad. Aga väärtuse kirjapanekus ja silmale nähtavaks kujundamisel saavad kõik osaleda, saavad kirjutada ja joonistada. Kui sellisel viisil on toimitud, võime eeldada, et laps saab sellest aru, sellest kujuneb tava, mis aitab meil kõigil ennast hästi tunda. Head tavad on üliolulised ja see on laste väärtuskasvatuse alus. Ja loomulikult on head tavad täitmiseks ka täiskasvanutele. Kui oleme midagi kokku leppinud, siis see on täitmiseks kõigile. See, kes on ennekõike väärtuste loojaks ja eeskujuks lasteasutuses, on täiskasvanu. Kõikide täiskasvanute eeskuju on ennekõike see, mille läbi laps väärtusi omandab.“

Tähtis tegelane Naba Karu

Ilona Sillak: „Väärtuskasvatuse teadlikul igapäevaellu rakendamisele on oluliselt kaasa aidanud väärtuspõhine planeerimine, mida praktiseerime juba neljandat aastat. Igat järgnevat õppeaastat planeerides lepime kokku, millised Naba jaoks olulised väärtused on õppeaasta jooksul kuude lõikes fookuses. Väärtused on seotud kuuteemaga ja õppeaasta tegevuskavas kirja pandud. Nii on need kogu aeg silme ees ja teadlikult planeeritud ka õppe- ja kasvatustegevustesse.“

001.JPG

Ilona Sillak koos tähtsa tegelase Naba Karuga.

Ja üks tähtis tegelane aitab lihtsalt kombel lihtsaid väärtusi lasteni viia – see on Naba Karu. Isetehtud pruun mõmmik, keda saab kaissu võtta, kui on mure, ja kes läheb rühmaruumi, kui on vaja probleemi lahendada. Naba Karul on kõik need omadused, mida Naba lasteaias väärtustatakse – ta on sõbralik ning hooliv, ta on sportlik ja väärtustab tervist, avaldab arvamust ja julgeb küsida, tal on viisakas sõnavara ja ta on õpihimuline. Naba Karuga ongi seotud väärtuskasvatuse järgmine etapp – temast saab telg kogu väärtuskasvatuse süsteemile eralasteaias Naba.

Eralasteaia Naba juhataja Ilona Sillakuga vestles Madli Leikop.