Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates.

„Paljud uurijad on viimastel aastakümnetel tegelenud teemadega, mis keskkonnajaloo valdkonda kuuluvad, kuid laiem koostöö erinevate valdkondade ja asutuste vahel on jäänud siiski harvaks. Et arendada võimalikult laiapõhjalist keskkonnajalugu, mis väljuks seniste individuaalprojektide raamest, on keskuse liikmete seas erinevate distsipliinide esindajaid ajaloolastest ja arheoloogidest, klimatoloogide, ökoloogide ning kultuuriteadlasteni välja. Taoline ülesehitus võimaldab järjepidevamat ja terviklikumat valdkonna arendamist, kui on võimalik kitsa liikmeskonnaga institutsioonipõhiste projektide ümber koondunud teadustegevuse raames,“ sõnab keskuse üks asutajaliikmetest, Kati Lindström.

Keskkonnaajaloo Keskus asutati Inna Jürjo, Kati Lindströmi, Lembi Lõugase, Ulrike Plathi, Priit Raudkivi, Erki Russowi ja Andres Tarandi poolt 2011. aasta sügistalvel ning tegemist on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluva interdistsiplinaarse uurimiskeskusega. Keskuse partnerliikmete hulka kuulub ka Eesti keskkonnaajaloo üks tähtkujusid, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Urve Miller. Keskuse tegevust on asutamise plaani tekkimisest alates innukalt toetanud European Society for Environmental History (ESEH), kaks Euroopa põhilist keskkonnaajaloo uurimiskeskust Rachel Carson Center ja Zentrum für Umweltgeschichte (Austria) ning mitmed keskkonnaajaloo suurkujud nagu Donald Worster, Donald Hughes, John McNeill ja Libby Robin.

Konverentsid, seminarid, loengud

Keskus korraldab igakuiseid ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, keskkonnaajaloosuunalisi loengukursusi ja seminare bakalaureuse- ja magistriastmes; aitab publitseerida uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

KAJAKu avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond” toimub neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10). Klimatoloog Andres Tarand annab oma ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000–1900) uurimisseisust olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad instrumentidega (1762–1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa Teatajani 1940.

TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse kontekstis. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse kavandatavast ettekandekoosolekute sarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu kolmandal neljapäeval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis.

Lisainformatsioon: Kati Lindström (kati.lindstrom@ut.ee), Ulrike Plath (ulrike@utkk.ee) või Gurly Vedru (gurli@tlu.ee).