Internetti kasutab iga päev või peaaegu iga päev 60 protsenti Eesti kodanikest ja sotsiaalvõrgustikke 31 protsenti kodanikest, selgub uuringust. Euroopas on vastavateks näitajateks 48 protsenti interneti puhul ja 20 protsenti sotsiaalvõrgustike puhul.

Kõige tihedamini kasutatakse internetti Islandil, Rootsis, Hollandis ja Taanis, kus seda teeb iga päev või peaaegu iga päev üle 80 protsendi kodanikest. Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse kõige sagedamini samuti just neis riikides, kuid eriti ülekaalukalt just Islandil, kus sotsiaalvõrgustikke kasutab iga päev või peaaegu iga päev 54 protsenti kodanikest.

Kõige rohkem väga kõrge meediatarbimisega kodanikke on Islandil 82 protsenti ja Rootsis 79 protsenti. Eesti on aktiivsete meediakasutajate osakaalu poolest seitsmendal kohal – väga aktiivseid meediatarbijaid on 53 protsenti ja aktiivseid 36 protsenti. Kõige rohkem madala või väga madala meediatarbimisega kodanikke on Portugalis 54 protsenti ja Rumeenias 53 protsenti.

Euroopa kodanikud eelistavad meediatüüpidest kõige enam vaadata televisiooni. Seda teeb iga päev või peaaegu iga päev 84 protsenti Eesti kodanikest ja 87 protsenti Euroopa kodanikest. Teisele kohale asetub raadio, mida kuulatakse Eestis iga päev või peaaegu iga päev mõnevõrra rohkem kui Euroopas tervikuna – vastavalt 67 ja 51 protsenti.

Eurobaromeetri 2011. aasta sügiseses uuringus kaardistati esmakordselt ka televisiooni vaatamist interneti kaudu. Tulemuste põhjal on näha, et kõige aktiivsemad interneti kaudu televisiooni vaatajad on Põhjamaade kodanikud – rootslased 34 protsenti vaatab televisiooni interneti teel vähemalt kord nädalas, islandlased 33 protsenti ja soomlased 29 protsenti.

Eestis vaatab interneti teel televisiooni vähemalt kord nädalas 17 protsenti kodanikest, mis on sarnane tulemus Euroopa Liidu keskmisele, kus kord nädalas vaatajaid on 16 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu peamine eesmärk oli kaardistada Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Uuriti muu hulgas rahulolu eluga, hinnanguid riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale, ootusi lähituleviku suhtes, institutsioonide usaldusväärsust, informeeritust ja teabekanaleid Euroopa küsimustes, ja meediatarbimise aktiivsust.

Uuring viidi läbi eelmisel aastal ajavahemikus 5. novembrist kuni 20. novembrini Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, viies kandidaatriigis ning Põhja-Küprosel.

Allikas: BNS