Õpetajaks saamine ja nõuded professioonile olid riiklikult reguleeritud, mis tulenes vajadusest suunata rahvuslikult meelestatud õpetajaskonna tekkimist, rääkis Trasberg intervjuus Sven Paulusele Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. Samuti tagas riiklik kutsesüsteem ettevalmistuse kõrge kvaliteedi. Ametisse astumisel tuli õpetajal anda ametitõotus.

"Riigiteenistuja staatus, selge kvalifikatsioonisüsteem, töö- ja palgaolude parandamise eest seisvad tugevad kutseorganisatsioonid toetasid õpetajaameti prestiiži toonases Eesti ühiskonnas," märkis Trasberg. Diferentseeritud palgasüsteem motiveeris õpetajaid õppima ning oma kvalifikatsiooni parandama.

Pikemalt loe tööst juba Universitas Tartuensisest.