<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Tallinnal on valitsuse vene õppekeele otsuse vaidlustamiseks kuu aega]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/159298/tallinnal-on-valitsuse-vene-oppekeele-otsuse-vaidlustamiseks-kuu-aega</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/159298/tallinnal-on-valitsuse-vene-oppekeele-otsuse-vaidlustamiseks-kuu-aega" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/159298/tallinnal-on-valitsuse-vene-oppekeele-otsuse-vaidlustamiseks-kuu-aega</guid>
    <pubDate>Thu, 09 Feb 2012 09:38:04 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/159298/tallinnal-on-valitsuse-vene-oppekeele-otsuse-vaidlustamiseks-kuu-aega</link>
    <title><![CDATA[Tallinnal on valitsuse vene õppekeele otsuse vaidlustamiseks kuu aega]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tallinna linnavalitsusel on 30 päeva aega, et vaidlustada kohtus valitsuse otsus, mille kohaselt ei antud 15 Tallinna ja Narva vene õppekeelega koolile luba venekeelse õppega jätkamiseks.</p>
<p>Valitsuse otsus mitte lubada k&otilde;nealustes vene &otilde;ppekeelega g&uuml;mnaasiumides venekeelset &otilde;pet j&auml;tkata j&otilde;udis linnavalitsusse teisip&auml;eval, &uuml;tles Tallinna abilinnapea Mihhail K&otilde;lvart BNSile.<br /><br />&Uuml;he v&otilde;imalusena venekeelse &otilde;ppe j&auml;tkamiseks nimetas K&otilde;lvart detsembris p&auml;rast valitsuse otsuse vastuv&otilde;tmist selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid &otilde;ppekeelt&nbsp; valida. Ta m&auml;rkis, et Tallinnal on v&otilde;imalik muuta munitsipaalg&uuml;mnaasiumid erag&uuml;mnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning j&auml;tkata neis venekeelset &otilde;pet.<br /><br />Valitsus ei rahuldanud mullu 22. detsembril Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust l&uuml;kata kokku 15 g&uuml;mnaasiumis edasi &uuml;leminek osalisele eestikeelsele &otilde;ppele. Haridus- ja teadusministeerium leidis, et vastavalt seaduse n&otilde;uetele alustati koolides eestikeelsele aine&otilde;ppele &uuml;leminekut juba viis aastat tagasi ning nii &otilde;petajate kvalifikatsioon kui ka &otilde;pilaste p&otilde;hikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele &otilde;ppele &uuml;leminekuks.<br /><br />1997. aastal vastu v&otilde;etud p&otilde;hikooli- ja g&uuml;mnaasiumiseadus s&auml;testas, et &uuml;leminek eestikeelsele aine&otilde;ppele g&uuml;mnaasiumiastmes algab hiljemalt 2007. aasta 1. septembril 10. klassist. 2007. aasta juunis kehtestas valitsus oma m&auml;&auml;rusega, et &uuml;lemineku esimene aine on eesti kirjandus ning alates 2007. aasta s&uuml;gisest peavad k&otilde;ik vene &otilde;ppekeelega&nbsp; koolid &otilde;petama g&uuml;mnaasiumiastmes eesti keeles v&auml;hemalt eesti kirjandust.</p><p><strong>60 protsenti kursustest</strong><br /><br />2007. aasta novembris kehtestas valitsus oma m&auml;&auml;rusega venekeelsete g&uuml;mnaasiumite eestikeelsele &otilde;ppele &uuml;lemineku t&auml;ieliku k&auml;igu ja s&auml;testas, et 2011. aasta septembrist peavad k&otilde;ik vene &otilde;ppekeelega koolide 10. klassi astuvad &otilde;pilased &otilde;ppima g&uuml;mnaasiumiastmes kolme aasta jooksul eesti keeles v&auml;hemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust &otilde;ppemahust.<br /><br />2007. aasta s&uuml;gisel alanud &otilde;ppeaastal muutus kohustuslikuks eesti kirjanduse &otilde;petamine eesti keeles. 2008. aastal alanud &otilde;ppeaastal pidid venekeelsed g&uuml;mnaasiumid &otilde;petama eesti keeles eesti kirjandust ning muusikat v&otilde;i &uuml;hiskonna&otilde;petust. 2009. aastal alanud &otilde;ppeaastal oli kohustuslik eesti kirjanduse, muusika ja &uuml;hiskonna&otilde;petuse &otilde;petamine eesti keeles. 2010. aastal alanud &otilde;ppeaastal pidid vene g&uuml;mnaasiumid &otilde;petama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, &uuml;hiskonna&otilde;petust ja Eesti ajalugu.<br /><br />Mullu septembris alanud &otilde;ppeaastast peavad venekeelsed g&uuml;mnaasiumid &otilde;petama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, &uuml;hiskonna&otilde;petust, Eesti ajalugu ja geograafiat. Lisaks peab kool ise valima &otilde;ppeaineid sellises mahus, et kokku &otilde;petataks eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust.</p><p>Allikas: BNS</p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>