Koolijuht Liina Tamm: hariduses ei tohi vanaks saada


Avaldaja:Madli Leikop28. Veebruar 2012

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis 55 õpilasega kuueklassiline Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Auhinda annab välja Tiigrihüppe Sihtasutus ning selle andis sihtasutuse 15. sünnipäevale pühendatud aastakonverentsil “Tiiger jätab jälje” üle president Toomas Hendrik Ilves.

„Konguta võitis seetõttu, et kooli kõik töötajad on osanud maksimaalselt ära kasutada uute tehnoloogiate poolt pakutavad võimalused – seda nii õppetöö läbiviimises kui ka kooli juhtimises," kommenteeris Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. 
 
Koolijuht Liina Tamm, mis nipiga Te saate oma õpetajad IKT kasutamisest ja sellealasest enesetäiendamisest innustuma? See, et kogu aeg suurem osa kollektiivist osaleb konkurssidel, koolitustel jne, tundub  üldise koolielu taustal suure erandina...

„Püüan ühendada kasuliku meeldivaga pedagoogidel on ju kohustus iga viie aasta jooksul koolituda 160 tunni ulatuses. Oleme enamuses ju naised ja sageli veel väikeste lastega pered, seetõttu on äärmiselt mugav kasutada Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaali Koolielu poolt pakutud e-kursuseid  ja osaleda koolitustes kodunt lahkumata ja pereelu segamata.

Igaüks meist teab oma tugevaid ja nõrku külgi, seetõttu saab valida  just ennast huvitava ja arendava koolituse. Muidugi on mul koolijuhina hea meel, et kasutatakse võimalusi, mis on ka eelarvet säästvad. Leppisime kollektiiviga juba 2011. aasta augustinõupidamisel kokku, et igaüks meist osaleb vähemalt ühel online-koolitusel. Tulemus rõõmustab mind, sest kokkuleppest peetakse kinni. Samas oleme me teadvustanud endile, et tehnoloogia meie ümber muutub ja me peame ennast  „vormis hoidma“. Koolielu kursused meeldivad kolleegidele ka seepärast, et need on nipid elust enesest ja koolitajateks on pedagoogid meie endi keskelt.“
 
Palun rääkige oma kooli meediaklassist. Kas klassi kasutab ainult koolipere või on see teistelegi avatud?

„Meediaklass sai loodud 2004. aastal kohaliku valla toetusel, eesmärgiks oli kaasaegse  tehnoloogia kasutuselevõtt laste õpetamis- ja arendamisprotsessis. Õpilastel on võimalik töötada sülearvutitega, samas on ka võimalused audio- ja videoaparatuuri kasutamiseks, ei puudu ka data-projektor. Õpilased-õpetajad saavad kasutada kooli video- ja audiokogu, samuti ka pabermeediat, sest meediaklass on ühendatud kooli raamatukoguga. Meediaklassis toimuvad meie kooli õppenõukogu istungid, meeskondade nõupidamised ja oleme pakkunud võimalust ka kohaliku omavalituse volikogu istungiteks. Enamik koolipere ühiskoolitustest toimub samuti meediaklassis. Ja meie seeniorkoolituses osalejad kasutavad rõõmuga neid võimalusi.“
 
Tõesti  jäi silma, et teie kooli õpetajad koolitavad seeniore vanuses 60+. See on küll huvitav fakt! Mida neile õpetate,  kuidas eakad koolitustest huvituvad?

„Idee koolitusteks esitasid küsimusena  seeniorid ise, koolile jäi vormistamise küsimus. Kohalik omavalitsus on projektipõhiselt koolitamist  toetanud. Seeniorid on üks väga tänuväärne koolitusgrupp –  neil on tundi tulles alati rõõmus tuju, kõik õppevahendid ilusasti kaasas ja pliiatsid nõeltervaks teritatud. Õpetame neile arvutiga hakkamasaamist, neid huvitavad väga meie riigi poolt pakutavad e-teenused. Oleme õppinud ID-kaardi kasutamisvõimalusi, tekstitöötlust, teinud tutvust mälupulgaga, uurinud piltidega seonduvat. See on elukestev õpe parimas tähenduses. Ja meil läheb juba teine hooaeg, sest eakad ise on seda soovinud. Nad harjutavad koduski ülesandeid ja saavad hästi hakkama –  näiteks oskasid nad suvel kõik saata e-postkaardiga tervitused kodustele Munamäelt!“
 
Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil rõhutati korduvalt, et IKT puhul ei ole asi tehnikas, vaid IKT on kinni ikka kahe kõrva vahel. Kuidas on Konguta koolis, kas edu põhineb tehnikal või inimestel?

„Mina arvan samamoodi, et inimeste puhul on kõik kinni just kahe kõrva vahel. Ja kui tahta muutusi,  tulebki alustada sealt. Muidugi on olulised uued  võimalused, võimalusi tuleb aga ise aktiivselt otsida. Koolijuhina olen haaranud kinni pea kõikidest Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt pakutud võimalustest.  Me kõik võidame, kui meis on endiselt sees rõõm ja õhin veel tundmatu maailma avastamisel. Soov teada saada viib edasi. Õpetaja teab ju, et tema õpetab järgmise põlvkonna noori, seetõttu tulebki tal endal palju teada ja osata. Hariduses ei tohi saada vanaks ja õhata taga kadunud noorust.“

IMG_0245.JPG

Pidulik hetk Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsilt. Üliõnnelik Liina Tamm võtab kogu koolipere nimel vastu Tiigri Tegija auhinna. Foto: Terje Lepp.

Kogu kool blogib

Konguta koolis on ka suur blogimise vaimustus, kooli kodulehel on tutvumiseks väljas 14 ajaveebi. Blogide pidamine sai Konguta koolis alguse 2008. aastal. Õpetaja Astrid Külaotsa sõnul oli blogimine alguses justkui sõltuvus ja suur hasart. „Õpetajana sain koheselt ja iganädalaselt jagada infot lastevanematele. Sel ajal polnud veel e-kooli ning blogi oli info jagamiseks kiiremaid võimalusi.“ Tänaseks on e-kool info edastamiseks kindlam koht, kuid siiski hindavad lapsevanemad blogi pidamist kõrgelt: seal on neil võimalus klassi ja laste tegemistele kaasa elada, vaadata pilte, näha õpilaste töid ja tegemisi. Lisaks saab õpetaja blogisse lisada interaktiivseid mänge ja internetilehekülgi õpilastele lahendamiseks ning mängimiseks. „Blogi lehel on ka ajalooline väärtus. Õpilastele meeldib vaadata, kuidas nad kirjutasid 1. klassis, millised nägid välja karnevalil 2. klassis või mida tegime 3. klassis,“ teab Astrid Külaots.

P2238481.JPG

Konguta kooli lapsed robootikatunnis. Foto: kooli arhiiv.

Õpilased kasutavad IKT-d sama agaralt kui õpetajad

Konguta kooli 4. klassi õpilane Robin Tammemägi on rahul sellega, et juba esimesest klassist alates on nad kasutanud tundides arvuteid ning et tema klassis on kooli ainuke SMART tahvel, mis olevat üks hiiglama lahe asi.

„Oleme koolis kasutanud fotoaparaate projektipäevadel, meie kooli õpetajatel on blogid ja ka paljud õpilased kasutavad blogisid. Meie koolis ka robootikaring, mis töötab juba teist aastat ja seal on väga lahe tegutseda,“ räägib poiss. „Kuna minu õpetaja Astridile (Astrid Külaotsale) meeldivad arvutid väga, siis õpetab ta meile nendega töötamist ja nende võimalusi: matemaatikas pranglime, teeme ülesandeid puutetahvlil, rahvusvahelist arvutamist. Eesti keeles lahendame Miksikese harjutusi, kirjutame arvutis ja õpime tegema Powerpoint´i,“ selgitab Robin.

Nii Robin kui tema klassiõde Marta Külaots on rahul, et õpivad justnimelt väikses, aga sõbralikus Konguta koolis. „Meie koolis on tore õppida, sest meil on head õpetajad, meil on koolis väga head võimalused kasutada  IT-vahendeid (sülearvutid, tahvelarvutid, puutetahvel, robotid, fotoaparaadid jne), meil on palju väga lahedaid üritusi ja reise ning mõnus sõbralik õhkkond,“ leiab Marta.

„Tundides kasutame me arvuteid ja puutetahvlit päris sageli. Seepärast on meie klassi pingidki seatud teisiti, et saaksime korraga vaadata nii tavalisele tahvlile kui puutetahvlile. Sageli istume hoopis vaibal ja lahendame ülesandeid puutetahvlil või vaatame sealt filme või õppimiseks vajalikke videolõike YouTube´ist. Tunnid, kus kasutame kõige sagedamini arvuteid on matemaatika, inglise keel ja loodusõpetus. Mängime interaktiivseid mänge, pranglime, lahendame ülesandeid, vaatame pilte ja videofilme. Eesti keele tundides kirjutame referaate, trükime ümber oma loovtööd või luuletused. Palju kasutame Miksikese onkonte ja I-harjutusi. Käsitöö tunnis kasutasid kõik tüdrukud internetist leitud programmi oma ristpistemustri tegemiseks. Mõnikord kui saan ülesanded kiiremini lahendatud, saan lisaülesande õpetaja tahvelarvutis,“ kirjeldab Marta õppimist Konguta koolis ning soovib, et  tahvelarvutid oleksid ka kõikidel õpilastel.

SSA41926.JPG

SMART tahvel teeb tunni lõbusaks. Foto: Konguta kooli arhiiv.