Õpetajaamet on Soomes väga väärtustatud ja populaarne ka noorte seas, mistõttu saavad ülikoolid tõepoolest valida, kes võiks õpetajaks kõige paremini sobida. „Õpetajakutse on üks neist ametitest, mis tuleb pärast arste ja advokaate – see on noorte jaoks väga ligitõmbav amet,“ teab Soome hariduspaneeli tegevjuht Timo Lankinen.

Soome haridustöötajate ametiühingu president Olli Luukkainen märgib, et Soomes on kõikidel õpetajatel magistrikraad. „Meie eripäraks on ka õpetajate n-ö väljaõppe koolid, kus õpetajaks õppivad tudengid saavad harjutada ülikoolis õpitut ja seda tegelikkuses rakendada,“ lisas ta. Nii saabki tulevane õpetaja kõigepealt teoreetilise põhja alla, seejärel rakendab seda praktikas ning pärast omandab teooriat juurde, et seda hiljem taas praktikasse viia.

Värsket õpetajat aitab ka mentorlussüsteem – nimelt saab ta kooli minnes omale kogenud õpetajast mentori, kes aitab sisse elamisel, osaleb uue õpetaja tundides ja annab tagasisidet.

Koolides peetakse väga oluliseks probleemide varajast märkamist. Kui on näha, et õpilane on teistest maha jäänud, tal on keskendumisprobleemid või aktiivsushäired, püütakse võimalikult varakult jaole saada ja rakendada tugiõpetajasüsteemi.

Haridussüsteemid, millest videolood tehti, valiti nende riikide seast, mille õpilased said kõrgeid punkte PISA (Programme for International Student Assessment) testis. PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub uuring taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.

Refereeritud OECD veebilehelt.