“Õpetajate palku on vaja tõsta, õpetaja palgatõusuks on kolm allikat, milleks on olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, koolikorralduse reform ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest,” selgitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja vahendusel.

Eelmise aasta detsembris seadis valitsus üldharidussüsteemi arengukavas eesmärgiks, et õpetaja keskmine palk oleks 2015. aastal 20 protsendi võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusu ettevalmistamine on toimunud alates 2011. aasta septembrist, mil moodustati õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühm.

Streigi kaudu väljendatud soovid on mõistetavad ja vajavadki lahendust, märgib ministeerium. "Streik aitab ühiskonnas ja kohalikus kogukonnas teadvustada mitte ainult õpetajate palkadega, vaid kogu koolikorraldusega seotud probleeme ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks. Lahendusteni on võimalik jõuda kokkulepete ja koostööga."

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendist tulenevate põhinõudmiste kogumaksumus on 69 miljonit eurot ehk üle 1 miljardi krooni. Järgmisel aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot. Selliste nõudmiste rahuldamine ei ole riigile ning kohalikele omavalitsustele lähiaastatel jõukohane ja põhjendatud, leiab ministeerium. "Oluline on, et kõik 150 miljonit eurot, mille riik käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks eraldab, ka õpetajate palkadeks läheb."

Ministeerium lisas ka tausta, mis on aastate jooksul hariduses muutunud.
• Võrreldes 1996. aastaga on õpetajate ametikohtade arv jäänud sisuliselt samaks, õpilaste arv on vähenenud ca 78 000 võrra.
• 15 aastaga on meil suletud 202 kooli, neist 12 gümnaasiumi ning õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta on pidevalt vähenenud, võrreldes 1998. aastaga 18,7lt 12ni sel õppeaastal.
• Gümnaasiumiklasside keskmine täituvus varieerub suuresti: kui Eesti keskmine on 23,7, siis nt Tartus on see 31,7 ja Saaremaal 31,4; Harjumaal (v.a Tallinn) 18,9 ja Järvamaal 18,6.

Foto: Dreamstime