<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Haridusministeerium lubab riigikontrolli soovitustega arvestada]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/166732/haridusministeerium-lubab-riigikontrolli-soovitustega-arvestada</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/166732/haridusministeerium-lubab-riigikontrolli-soovitustega-arvestada" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/166732/haridusministeerium-lubab-riigikontrolli-soovitustega-arvestada</guid>
    <pubDate>Wed, 21 Mar 2012 14:15:19 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/166732/haridusministeerium-lubab-riigikontrolli-soovitustega-arvestada</link>
    <title><![CDATA[Haridusministeerium lubab riigikontrolli soovitustega arvestada]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Haridusministeeriumi asekantsleri Andres Koppeli hinnangul on mitmed riigikontrolli täna avaldatud soovitused asjakohased ning tulevikku suunatud ja ministeerium püüab nendega arvestada uue strateegiaperioodi ettevalmistamisel.</p>
<p>T&auml;na avalikustati riigikontrolli auditi &bdquo;Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse v&otilde;tmevaldkondade edendamisel&ldquo; kokkuv&otilde;te. Haridus- ja teadusministeerium tunnustab riigikontrolli mahuka ja keerulise valdkonna anal&uuml;&uuml;si eest, m&auml;rgib ministeerium oma pressiteates.</p><p><br />"Samas m&otilde;ned riigikontrolli osutatud probleemid, n&auml;iteks prioriteetide defineerimine, teadus- ja arendustegevuste m&otilde;ju piisav hindamine, koordinatsiooniprobleemid, ongi v&auml;ga keerulised ja neile pole lihtsaid lahendusi teisteski riikides,&ldquo; &uuml;tles Andres Koppel.</p><p><br />Eesti teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle tulemuslikkust on viimastel aastatel korduvalt hinnatud v&auml;lismaiste kolleegide poolt. Viimati esitleti veebruari l&otilde;pus Euroopa Teadusruumi Juhtkomitee koostatud mahukat hinnangut senisele Eesti teaduskorraldusele ja anti soovitusi edasiseks. Eestit on korduvalt peetud Euroopa mustern&auml;idiseks nii teaduss&uuml;steemi &uuml;mberkujundamisel rakendatud poliitikate kui ka teadlaste saavutuste poolest.</p><p>"Meid tunnustatakse teaduspublikatsioonide kasvu, aga eriti publikatsioonide m&otilde;jukuse kasvu poolest, meie edukus EL teadus- ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides &uuml;letab 2,5 korda meie SKT alase v&otilde;rdlustaseme. Nii avalike kui eriti ettev&otilde;tlussektori teaduskulutuste kasvukiiruselt oleme &uuml;heks n&auml;idisriigiks," m&auml;rgib ministeerium.</p><p><br />Seekordne riigikontrolli audit on oma j&auml;reldustes paraku varasemate rahvusvaheliste hinnangutega v&otilde;rreldes kriitilisem. Andres Koppel: &bdquo;Riigikontrolli hinnang oleks paremini tasakaalus, kui see k&auml;sitleks k&otilde;iki teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia tegevusi ja eesm&auml;rke - ka neid, mille osas on selgeid edusamme. Riiklike programmide p&otilde;hjal l&auml;biviidud anal&uuml;&uuml;si j&auml;reldusi ei saa laiendada kogu teadus- ja arendustegevuse s&uuml;steemile, sest programmid h&otilde;lmavad vaid suhteliselt v&auml;ikest osa kogu Eesti teaduss&uuml;steemist ning alles hiljuti k&auml;ivitunud programmide m&otilde;jud avalduvad pika aja jooksul. Seet&otilde;ttu on raske n&otilde;ustuda v&auml;ga k&otilde;rge &uuml;ldistustaseme v&auml;itega, et riigieelarvest kulutatakse palju raha, kuid pole selge, mis kasu sellest Eesti riik saab v&otilde;i kuidas see toetab meie &uuml;hiskonna ja majanduse arengut.&ldquo;</p><p><br />Senine Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika on andnud mitmeid positiivseid tulemusi ja &uuml;hiskondlikku kasu &ndash; n&auml;iteks on kasvanud ettev&otilde;tete teadusmahukus ning Eesti teadlaste konkurentsiv&otilde;ime rahvusvahelises koost&ouml;&ouml;s, millele viitavad ka mitmed Euroopa v&otilde;rdlusuuringud. Samuti on arenenud &uuml;likoolide infrastruktuur, kasvanud rahvusvaheline teadlasmobiilsus ning paranenud on teadlaskonna vanuseline struktuur.</p><p><br />Andres Koppeli hinnangul on riiklike teadus- ja arendustegevuse programmide k&auml;ivitamist raskendanud see, et valdkondlikud prioriteetid ei ole piisavalt t&auml;pselt m&auml;&auml;ratletud, valdkondlike ministeeriumite v&otilde;imekus s&otilde;nastada uurimisk&uuml;simusi on olnud ebapiisav. &bdquo;Vaatamata sellele, et riiklike programmide ettevalmistamine ja kinnitamine osutus riigile ning sotsiaalsetele partneritele suureks v&auml;ljakutseks, on t&auml;naseks k&otilde;ik strateegias etten&auml;htud riiklikud programmid l&auml;bi arutatud Teadus- ja Arendusn&otilde;ukogus ning saanud valitsuse heakskiidu. T&auml;naseks on rakendatud ka suurem osa t&otilde;ukefondidest rahastatud toetusskeeme. Kokkuv&otilde;ttes on see tugev alus, kust edasi liikuda.&ldquo;<br /><a href="http://www.mkm.ee/public/ERAC_EE_Peer-Review_Report_2012.pdf" target="_blank">Vt lisaks</a>.<br /><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>