<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uuring: õpingute katkestamine vähendab inimeste sissetulekut]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/167021/uuring-pingute-katkestamine-vhendab-inimeste-sissetulekut</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/167021/uuring-pingute-katkestamine-vhendab-inimeste-sissetulekut" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/167021/uuring-opingute-katkestamine-vahendab-inimeste-sissetulekut</guid>
    <pubDate>Fri, 23 Mar 2012 14:16:33 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/167021/uuring-opingute-katkestamine-vahendab-inimeste-sissetulekut</link>
    <title><![CDATA[Uuring: õpingute katkestamine vähendab inimeste sissetulekut]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Haridus- ja teadsministeerium tutvustas täna õpingute ebaõnnestumise kulude teemalist uuringut, millest selgub, et õpingute katkestamine vähendab inimese sissetulekut ning on ühiskonnale kulukas.</p>
<p>Kui &uuml;hiskond suudaks &auml;rgitada keskmist p&otilde;hiharidusega piirdunud inimest omandama keskharidust, siis uuringu tulemuste kohaselt oleks tema sissetulek aastate jooksul keskmiselt 23.000 eurot suurem ja riik saaks t&auml;iendavalt 15.000 eurot maksutulu, edastas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Lisades otseselt rahas m&otilde;&otilde;detavale v&otilde;idule sotsiaalsed aspektid v&otilde;idaksid p&otilde;hihariduse asemel keskhariduse omandanud inimene ja riik kokku 78.000 eurot.</p><p>&Otilde;pingute katkestamise kulude all m&otilde;isteti uuringus saamata j&auml;&auml;nud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra v&otilde;rdlusest. Esimene on reaalne olukord, kus inimese &otilde;pingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine h&uuml;poteetiline olukord, kus &otilde;pingud ei oleks katkenud.</p><p>Lisaks keskhariduse tasemele k&auml;sitles uuring ka k&otilde;rghariduse taset. Kui t&auml;iendava hariduse omandamisega kaasnevad suuremad tulud, nagu k&otilde;rgem palk, parem tervis v&otilde;i v&auml;iksem surve riigieelarvele l&auml;bi madalama sotsiaaltoetuste tarbimise, siis loetakse nende tulude saamata j&auml;&auml;mist &otilde;pingute eba&otilde;nnestumise kuluks.</p><p>Teadaolevalt ei ole teised Euroopa riigid nii paljusid erinevaid kuluvaldkondi h&otilde;lmavat uuringut l&auml;bi viinud, seega on Eestil selle uuringu abil v&otilde;imalus t&otilde;estada &otilde;pingute katkestamise v&auml;hendamisele suunatud meetmete olulisust. Tehtud arvutused lubavad v&otilde;rrelda &otilde;pingute katkestamisele suunatud meetmetele tehtud kulutusi inimeste haridustaseme t&otilde;usust tulenevate tuludega.</p><p>Peamiste soovitustena t&otilde;i uuring v&auml;lja, et &otilde;pingute eba&otilde;nnestumine on nii &uuml;hiskonna kui indiviidi jaoks olulisi kulusid tekitav probleem, mille lahendamisega tasub tegeleda. Uusi poliitikameetmeid v&auml;lja t&ouml;&ouml;tades on oluline teha seda kujul, mis v&otilde;imaldaks hiljem hinnata nende efektiivsust ning meetmete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel on oluline tagada, et need ka plaanitud moel rakenduksid.</p><p>Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud uuringu viis l&auml;bi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, uuringu v&auml;liskonsultant oli rahvusvaheliselt tunnustatud haridus&ouml;konoomik George Psacharopoulos.</p><p>Uuringu eesm&auml;rk oli hinnata &otilde;pingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja &uuml;hiskonnale tervikuna, kirjeldada &otilde;pingute katkestamise v&auml;hendamise v&otilde;imalusi.</p><p><em>Allikas: BNS</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>