„Muret tekitavaks aspektiks on kinnistunud soorollid, nimelt eelistas loodus- ja täppisteaduste valdkonda esimese valikuna 23% meestest ja vaid 8% naistest. Probleemiks tundub olevat ka noorte väike teadlikkus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas pakutavatest erialadest,“ toob esile uuringu üks autoreist, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor.

Nestori sõnul oli erialaeelistuste puhul läbivaks tunnuseks asjaolu, et nimetamist leidsid need erialad, millest ühiskonnas kõige rohkem räägitakse. „Erialavaliku kõige suurem mõjutaja oli eriala huvitavus ja tasuta õppimise võimalus,“ lisas Nestor. „Kõrghariduse eelistajad pärinevad tavaliselt ka sotsiaal-majanduslikult kõrgemal järjel peredest, nende vanemad on haritumad, nad osalevad sagedamini spordi- ja huviringides ning on üldiselt oma eluga rohkem rahul," iseloomustab Nestor kõrgkooli pürgijaid. „Need noored näivad olevat veendunud, et kõrgharidus on parim valik isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistuse vallas valitseb ebaselgus.“

Noorte erialavalikud ei ole enamjaolt selgelt välja kujunenud. Paljud vastajad olid nõus loobuma oma esialgsest eelistusest, kui soovitud erialale sissesaamine ei peaks õnnestuma või kui rahaliselt toetataks mõnda teist valikut. „Näiteks oli näiteks märgatav hulk humanitaaria ja kunstide valdkonnas edasisi õpinguid kavandanud noortest nõus asuma õppima loodus- ja täppisteadusi, kui riik maksaks selle eest lisastipendiumi,“ lisas Nestor.

Eelmisel kevadel Praxise tehtud küsitluse alusel kavatses 70% kõigist gümnaasiumilõpetajatest asuda õppima Eesti kõrgharidust pakkuvatesse asutustesse, 7% tahtis minna Eestis kutseharidust omandama ja 11% plaanis minna välisriiki õppima.

Gümnaasiumi lõpetamise järel otse tööturule siirdumisest olid huvitatud vähesed, vaid 2% soovis tööle asuda Eestis ja 4% välismaal.

Välismaale õppima minekut põhjendasid vastajad eeskätt asjaoluga, et see on nende jaoks väljakutse, kuid murettekitavalt suur hulk välisõpinguid kavandanud noori pidas ajendiks ka Eesti õppeasutuste mitterahuldavat õppekvaliteeti. Soovi õppida edasi välismaal mõjutab kõige rohkem noorte keeletaust. Vene keeles õppivatel noortel oli rohkem kui kuus korda suurema tõenäosusega soov jätkata õpinguid välismaal. „See, et peaaegu iga kolmanda vene gümnaasiumi lõpetaja esmane valik on minna õppima võõrsile, on Eesti jaoks suur inimvara kaotus,“ tõdeb Nestor ja lisab, et vene noored tunnevad palju sügavamat huvi õpingute jätkamise vastu ka riiklikult prioriteetses loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, mistõttu on ülimalt tähtis, et nad sooviksid pärast õpingute lõpetamist asuda tööle Eestis.

Uuringus analüüsiti ka samade koolilõpetajate valikuid, kui sügisel olid reaalsed otsused tehtud. Tulemuste kohaselt lahkus Eestist mujale õppima 19% gümnaasiumilõpetajatest, kes kõnelevad kodus vene keelt. Eestikeelsetest peredest pärit abiturientidest õppis sügisel välismaal 4%.

Foto: Dreamstime