Hoolimata sellest, et juba aastaid on koole varustatud infotehnoloogiliste vahenditega ning elektroonilised õppematerjalid on kõigile kättesaadavad, on koolides endiselt levinud traditsioonilised õppeviisid (esitlus, individuaalne harjutus jne), kirjutab Sillaots E-õppe Uudiskirjas. Innovaatilisi õppemeetodeid, mis võimaldavad tehnoloogia mitmekesisemat kasutamist, võiks rakendada rohkem. See aitab tõsta ka õpilaste huvi õpitava vastu.

iTecEC projekt algas septembris 2010 ja kestab neli aastat. Meeskond hõlmab 27 partnerit 15 riigist. Nende hulgas on erinevate haridusministeeriumide, tehnoloogiapakkujate ning arendus- ja uurimiskeskuste esindajad. Projekti peatöövõtja on European Schoolnet. Eestis koordineerib projekti tööd Tiigrihüppe Sihtasutus.

Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, kuidas koolid täna tehnoloogiat kasutavad, pakutakse välja innovaatilisi õpistsenaariume, mis on rakendatavad järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, arendatakse stsenaariume toetavaid töövahendeid ning katsetatakse neid õppetöös. Kogu projekti tegevus on jagatud viide teineteisele järgnevasse ja osaliselt kattuvasse tsüklisse. Iga tsükli raames:

   1. luuakse kümmekond innovaatilist õpistsenaariumi;
   2. valitakse stsenaariumide hulgast välja paar huvitavamat ning nende põhjal arendatakse õppetegevusi toetavaid töövahendeid;
   3. töövahendite prototüüpe testitakse väiksemas mahus;
   4. valmis töövahendeid ja nende aluseks olevaid õpistsenaariume katsetatakse suuremas mahus üle Euroopa;
   5. kogutakse ja analüüsitakse tagasiside andmeid;
   6. tagasiside põhjal täiendatakse õpistsenaariume ning töövahendeid.

Eesti osaleb iTeci projektis stsenaariumide õppetöös katsetamise ja õpetajatelt tagasiside kogumise rollis. Projekti esimene tsükkel on edukalt läbitud. Selles osales 17 õpetajat 15 kooli st, kes rakendasid õuesõppe õpistsenaariumi 31 klassis.

Stsenaariumid

iTeci projekti eesmärk on arendada stsenaariume, mis muudavad õppetöö õpilastele huvitavamaks. Eelistatud on õpistrateegiaid, mis võimaldavad koostöös õppimist. Suurem osa õpilugusid keskendub loodusteaduste ainete populariseerimisele, kuid samad stsenaariumid on rakendatavad ka muudes ainetes. Stsenaariumid pakuvad õpetajale üldist tuge soovituslike õppetegevuste näol, millele konkreetse sisu annab iga õpetaja ise, lähtudes oma aine teemadest.

Kõikidel stsenaariumidel on sarnane struktuur, mida õpetajad võivad vastavalt oma vajadustele muuta:

   1. sissejuhatus – õpetaja tutvustab teemat  või püstitab probleemi;
   2. õpilased pakuvad alternatiivseid lahendusi või alamteemasid;
   3. meeskondade moodustamine – iga meeskond tegeleb ühe alamteemaga;
   4. andmete (fotod, helid, videod, arvandmed, tekstid jne) kogumine ja töötlus;
   5. vajadusel väliseksperdi (muuseumi töötajad jne) kaasamine;
   6. õpilased esitavad tegevuse vahearuandeid;
   7. õpetaja teeb edenemise ja probleemide kohta märkmeid;
   8. õpilased loovad multimeedia esitluse;
   9. tulemuste esitlemine kaasõpilastele ja õpetajale;
  10. nii õpetajad kui ka õpilased annavad tulemusele hinnangu.

Praeguseks on loodud 25 erinevat õpistsenaariumi. Nendega saab lähemalt tutvuda aadressil http://leibniz.uiah.fi/projects/itec-wp3/. Selles artiklis tutvustame detailsemalt kahte stsenaariumi, mis valiti projekti esimese ja teise tsükli raames mahukamaks katsetamiseks:

    * õuesõppe projekt;
    * loodusteaduslike mudelite loomine.

Õuesõppe projekti õpistsenaarium

   1. Sissejuhatuseks tõstatab õpetaja mingi üldise probleemi või teema (näiteks inglise keele kasutamine meie elukeskkonnas).
   2. Õpilased pakuvad probleemile lahendusi või alamteemasid (näiteks kohti, kus inglise keelt võib kohata). Õpilased arutlevad alamteemade sobivuse üle. Nõnda tekib teemade loetelu.
   3. Õpilased osalevad hääletamisel, mille kaudu nad väljendavad oma huvi teatud alamteemade suhtes.
   4. Hääletamistulemuste põhjal moodustatakse meeskonnad.
   5. Iga meeskond kogub klassiväliselt andmeid neile määratud alamteema kohta (näiteks pildistatakse reklaame ja kuulutusi, intervjueeritakse inimesi jne).
   6. Õpilased koostavad õpetajale lühiaruandeid tehtud tööde ja oma plaanide kohta. Ühtlasi kirjeldavad tekkinud probleeme.
   7. Õpetaja aitab leida lahendusi probleemidele.
   8. Õpilased koostavad kogunenud andmete põhjal meediarohke kokkuvõtte (näiteks video või animatsioon või taustajutustuse ja liikumisefektidega esitlus).
   9. Teiste meeskondade õpilased annavad hinnangu esitlusele.

Projekti esimeste tegevuste läbiviimiseks on mugav kasutada TeamUp Tool’i –- vahend meeskondade moodustamiseks ning rühmatöö käivitamiseks (Loe lähemalt nimetatud vahendi kohta leheküljelt 11).
Loodusteaduslike mudelite loomise õpistsenaarium

See stsenaarium sobib hästi teemade õpetamiseks, mida käsitletakse aastast aastasse järjest süveneva raskusastmega.

   1. Järgmise tsükli alguses teeb õpetaja eeltesti, mille eesmärk on selgitada, kui palju õpilased eelmisest korrast mäletavad?
   2. Testi tulemuseks on olulisemate valupunktide tuvastamine. Nendest tekib teemade loetelu. Iga teema ümber moodustatakse õpilaste meeskond.
   3. Iga meeskond uurib oma teemat sügavuti, kasutades selleks nii eelmise kursuse kui ka alanud kursuse õppematerjale. Õpilaste ülesanne on luua noorematele õpilastele õppematerjal, mille kasutamine võimaldaks vältida neid vigu, mida nad ise omal ajal tegid. Eeldatud on, et õppematerjal on digitaalne, interaktiivne ning multimeediarohke, kuid see võib olla ka füüsiline töövahend. Sellisel juhul muudetakse see digitaalseks, salvestades selle tööd või kasutamist.
   4. Valminud mudelite ja õppematerjalide põhjal koostatakse rahvusvaheline virtuaalne teadusmuuseumi väljapanek.
   5. Õpilased viivad nooremates klassides läbi tunni, kus rakendavad omaloodud vahendeid.

Kui mõni eelpool kirjeldatud stsenaariumidest tekitas huvi ja te soovite leida väikest lisamotivatsiooni nende rakendamiseks oma õppetöös, siis olete oodatud osalema iTeci projektis. See on hea võimalus kaasata oma töösse uuenduslikke meetodeid. Lisainformatsiooni leiab iTec Eesti Facebooki kogukonna lehelt ja Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.