Kaheksal riigil või piirkonnal (Eesti, Taani, Leedu, Madalmaad, Rootsi, Norra, Wales ja Belgia flaamikeelne kogukond) on ettevõtlushariduse edendamiseks välja töötatud eristrateegiad ning 13 riigis (Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Soome, Kreeka, Ungari, Island, Liechtenstein, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Türgi) on ettevõtlusharidus osa riiklikust strateegiast elukestva õppe, noorsoo või majanduskasvu valdkonnas.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou ütles: „Ettevõtlusharidus on edasise majanduskasvu edasiviivaks jõuks ja aitab meil tulevasi ettevõtjaid inspireerida.“

Aruanne, mis kannab pealkirja „Ettevõtlusharidus Euroopa koolides”, annab ülevaate 31 Euroopa riigi ja viie piirkonna kohta ning näitab, et pool Euroopa riikidest tegeleb haridusreformidega, mis näevad ette ettevõtlushariduse tugevdamist.

Aruandest ilmneb, et ettevõtlusharidust tunnustatakse selgesõnaliselt kahe kolmandiku uuritud riikide alghariduse õppekavades. Kuigi ettevõtlust ei õpetata algkoolis eraldi õppeainena, on pool riikidest määratlenud õpitulemused, mis seostuvad ettevõtlikkusega ning selliste oskustega nagu algatusvõime, riskivalmidus ja loovus.

Androulla Vassiliou: „Kui Euroopa soovib konkurentsis püsida, peab ta investeerima oma inimestesse ja nende oskustesse ning nende võimesse kohaneda ja uuendusi luua. See tähendab, et meil Euroopas tuleb suhtumist julgelt muuta ettevõtliku hoiaku suunas ning esimese sammuna tuleks ettevõtlusvaimu juurutada juba haridusetee alguses.”

Aruandest ilmneb ka, et tosinkond riiki toetab ettevõtlusharidusega seotud algatusi, nagu tihedam koostöö hariduse ja ettevõtluse valdkonnas ning tudengite juhitavate väikeettevõtete asutamine, kuid üksnes kolmandikus Euroopa riikidest on olemas üldsuunised ja õppematerjal ettevõtluse õpetamiseks.
 
Allikas: BNS