PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima


Avaldaja:Merje Pors19. Aprill 2012

Sakslased on oma haridussüsteemi pidanud tõeliselt konkurentsivõimeliseks, kuid seda seniks, kuni 2000. aastal tehtud esimeses PISA uuringus selgus, et Saksamaa laste tulemused olid keskmisest hoopis kehvemad. See andis ajendi mitmeteks muutusteks haridussüsteemis, rääkis täna peetud PISA konverentsil Elfriede Ohrnberger.

"Esimene test oli poliitikutele ja avalikkusele suureks šokiks," tõdes täna Tallinnas Nordic Hotel Forumis peetud konverentsil „PISA (Programme for International Student Assessment) – võimalus õppida teiste maade kogemustest“  PISA Saksamaa juhtivorgani esindaja Elfriede Ohrnberger. "Haridusministrite kogul (koosneb 16 liidumaa ministritest) oli raske ülesanne – juba õhtul, kui saadi tulemused kätte, hakati mõtlema, mida tuleks teha." 

Suured olid erinevused sisserändajatate perede laste ja põliselanike vahel, täheldada võis selget seost sotsiaalse tausta ja lugemisoskuse vahel.

Haridusministrite kogu otsustas algatada seitse olulist muudatust: keelelise pädevuse parandamine juba alushariduses, seose tugevdamine alushariduse ja algkooli vahel, lugemisoskuse parandamine algkoolis, sisserännanud peredest ja muu ebasoodsa taustaga peredest pärit õpilaste toetamine, õpetamise kvaliteedi tagamine ja tulemusele orienteeritud hindamine, õpetamise professionaalsuse tõhustamine, igapäevategevuste laiendamine (erinevad tegevused ka pärast õppetunde).

Tundlik küsimus

"Kõige olulisem küsimus – kuidas panna oma igapäevast tegevust koolis muutma neid õpetajaid, kes on ülikooli ammu lõpetanud ja juba aastaid õpetanud?" märkis Ohrnberger. Ta tõdes, et tegemist on väga tundliku teemaga ja see oli Saksamaal üks raskemaid väljakutseid üldse. Kuidas öelda õpetajale, et ta peaks oma senist tegevust täielikult muutma? "Loodan, et meil on õnnestunud õpetajateni jõuda ja nad saavad aru, et keegi ei taha neile halba, vaid me lihtsalt tahame parimat," lisas Ohrnberger.

Pärast esimese PISA uuringu tulemuste selgumist on koolidele rohkem autonoomiat antud. Ühelt poolt saavad koolijuhid rohkem vabadust, kuid samas tuleb koolijuhil mõne aja pärast aru anda, mida ta oma vabadusega peale hakkas ja kuhu jõudnud on, selgitas Ohrnberger. Koolide tegevusest parema ülevaate saamiseks rakendati sise- ja välishindamist, mille tulemusena tehti plaanid, millega peaksid koolid jätkama, mida aga tuleks muuta.

2006. aastal võeti Saksamaal vastu hariduse hindamise strateegia. Mõisteti, et osalemine rahvusvahelistes uuringutes on väga oluline, sest on vajalik teada, kus asutakse rahvusvahelises mastaabis. Kesktasandil töötati välja haridusstandardid, mis oli suureks väljakutseks. "Võin kinnitada, et see on väga suur töö õpetajate jaoks ja ka poliitikute jaoks – nad on pidanud kokku leppima ühisosas," märkis Ohrnberger. Kaasati teadlasi ja eksperte erinevatest liidumaadest ning liidumaad kutsusid ellu lausa haridusvaldkonna progressi instituudi Berliinis. Hetkel on veel välja töötamisel standardid abituuriumi jaoks, juba on olemas standardid 4., 9. ja 10. klassi jaoks.

Kedagi pingeritta ei seata

Liidumaade vahel viidi läbi võrdlusuuringud, mis oma tulemuste poolest kattusid PISA uuringuga. Ohrnbergeri sõnul on oluline see, et tulemusi ei avalikustata, kedagi pingeritta ei seata.

Haridusvaldkonnas toimib nüüdsest ka ühine aruandlus, mille viivad läbi statistikaamet ja sõltumatu teadusasutus.

Haridussüsteemi muutmise protsess on viimase kümne aastaga kindlasti positiivseid tulemusi kaasa toonud, kinnitab Ohrnberger. PISA 2009 uuringus oli Saksamaa väheste riikide seas, kes näitasid pidevat edasiminekut erinevates valdkondades. Sisserännanud perede laste tulemused on samuti paranenud.

"Me ei ole algusest peale olnud tugevad sooritajad, kuid me oleme püüdnud olla tugevad reformijad," ütles Ohrnerger. "Me peame parandama õppetunni kvaliteeti, see tähendab, et kõikide õpetajate jaoks peab olema ainealane ja didaktiline alusbaas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sihipärasele individuaalse toe pakkumisel. Samuti peame tugevdama seoseid erinevate haridussektorite vahel – et oleks meeldiv üleminek lasteaiast algkooli jne."

PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub uuring taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.

Foto: Dreamstime

Loe ka:

 

Haridus- ja Noorteamet