<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Võitlus interneti pärast]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/170811/vitlus-interneti-prast</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/170811/vitlus-interneti-prast" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/170811/voitlus-interneti-parast</guid>
    <pubDate>Fri, 20 Apr 2012 00:08:40 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/170811/voitlus-interneti-parast</link>
    <title><![CDATA[Võitlus interneti pärast]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Käesoleval nädalal on The Guardian võtnud sihikule teema „The Battle for the Internet“ (võitlus interneti pärast), avaldades igal päeval vastava temaatikaga artikleid. Seeria tutvustab lähemalt interneti uusi lahinguväljasid – uuritakse väljakutseid, mida esitavad avatud internetile nii poliitilist tsensuuri rakendavad riigid, kübersõja ohud kui oma klientuuri kontrollida soovivad ettevõtted.</p>
<p><a href="http://www.guardian.co.uk/technology/series/battle-for-the-internet" target="_blank">Artiklite sari</a> on jagatud p&auml;evade kaupa j&auml;rgmisteks teemadeks:</p><p><strong>Esimene p&auml;ev: uus k&uuml;lm s&otilde;da</strong></p><p>Hiina valitsus v&otilde;ib olla maailmas &uuml;ks vilunumaid Interneti tundjaid, kuid Peking on h&auml;das sotsiaalsete v&otilde;rgustike ja blogijatega, kes on tihtipeale &uuml;he sammu riigimeediast ees.</p><p><strong>Teine p&auml;ev: k&uuml;berruumi militariseerimine</strong><br />Internetir&uuml;nnakud riiklikele sihtm&auml;rkidele ei ole enam tuleviku hirm, vaid igap&auml;evane oht. Guardian k&uuml;sib: kas j&auml;rgmine suur s&otilde;da toimub veebis?</p><p><strong>Kolmas p&auml;ev: uued suletud alad</strong><br />Paljude jaoks on internet t&auml;nap&auml;eval&nbsp;peamiselt Facebook. Teiste netikasutajate veebikogemust m&otilde;jutab suurel m&auml;&auml;ral see, milline sisu on l&auml;binud Apple'i v&otilde;i Amazoni filtri. Miks on aina suurem osa veebist &uuml;mbritsetud teenusepakkuja p&uuml;stitatud m&uuml;&uuml;ridest ja on sel t&auml;htsust?</p><p><strong>Neljas p&auml;ev: s&otilde;da intellektuaalomandi &uuml;le</strong><br />Interneti algusest peale on see olnud&nbsp;lahinguv&auml;ljaks, kus toimuvad kokkup&otilde;rked intellektuaalse omandi p&auml;rast autori&otilde;igustest patentideni. Guardian vaatab l&auml;hemalt, mida SOPA, PIPA ja ACTA tegelikult t&auml;hendavad ning selgitab, miks see v&otilde;itlus ei ole l&auml;bi.</p><p><strong>Viies p&auml;ev: veebi &bdquo;tsiviliseerimine&ldquo;</strong><br />Suurbritannia vana laimamisvastane seadus ei sobi h&auml;sti t&auml;nasel Twitteri ajastul. Samal ajal usub aga Prantsumaa president Sarkozy, et riigi v&otilde;imuses on internetti taltsutada.</p><p><strong>Kuues p&auml;ev: avalik vastupanu</strong><br />Tutvustatakse aktiviste ja ettev&otilde;tjaid, kes t&ouml;&ouml;tavad avatud interneti s&auml;ilitamise nimel.</p><p><strong>Seitsmes p&auml;ev: privaatsuse l&otilde;pp</strong><br />Sajad veebikeskkonad teavad oma kasutajaskonna k&auml;itumisharjumusi, isiklikku elu ja seoseid teineteisega &auml;&auml;retult h&auml;sti. Uuri v&auml;lja, kes teab mida sinu kohta ja milleks seda infot kasutatakse.</p><p>&nbsp;</p><p>Kindlasti leiab antud artiklitest palju kasulikku lugemist; miks mitte suunata ka &otilde;pilasi enne olulisi riigieksameid end teemadega t&auml;psemalt kurssi viima. Muuhulgas on toodud artiklite sarja esimese p&auml;eva teema all eeskujuna v&auml;lja ka Eesti - <a href="http://www.guardian.co.uk/technology/2012/apr/15/estonia-internet" target="_blank">&bdquo;Kuidas Euroopa &uuml;hes v&auml;ikseimast maast on saanud k&otilde;ige internetiteadlikum riik&ldquo;</a>.</p><p>Lisaks artiklitele on v&otilde;imalik <a href="http://www.guardian.co.uk/technology/quiz/2012/apr/17/web-wars-quiz-piracy-censorship" target="_blank">testi lahendamise abil</a>&nbsp;teada saada, millist positsiooni omad veebis&otilde;dade kontekstis sina ise; sirvida <a href="http://www.guardian.co.uk/technology/datablog/interactive/2012/apr/16/web-filtering-censorship" target="_blank">interaktiivset maailmakaarti interneti avatuse kohta</a> (kahjuks puuduvad andmed Eesti kohta) ning l&uuml;&uuml;a kogu ettev&otilde;tmises kaasa, kirjutades Guardianile <a href="http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2012/apr/17/write-for-us-facebook-loneliness" target="_blank">Facebookist ja &uuml;ksildusest</a> v&otilde;i aidates <a href="http://www.guardian.co.uk/technology/2012/apr/13/tracking-the-trackers-cookies-web-monitors" target="_blank">paljastada neid, kes meie kohta veebis infot koguvad</a>.</p><p>&nbsp;</p><p>Refereeritud: <a href="http://www.guardian.co.uk/technology/series/battle-for-the-internet" target="_blank">The Guardian - Battle for the internet</a></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli-Maria Naulainen</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>