Kuidas vanem saab last kooliks ette valmistada?


Avaldaja:Merje Pors25. Aprill 2012

Kooli tulles satub laps täiesti uude olukorda. Kodus on laps kõige tähtsam, teda kuulatakse ja imetletakse. Koolis on ta üks paljudest õpilastest - see on kõrge kukkumine ja võib viia selleni, et laps ei taha enam kooli minna. Kuidas vanem saaks last paremini ette valmistada?

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks tubli ja õnnelik inimene, kes oskaks toime tulla nii edu kui ka ebaeduga, kirjutab Saku gümnaasiumi klassiõpetaja Anne Kuldmäe. Tark vanem õpetab lapsi läbi mängu nii võitma kui ka kaotusega toime tulema.

Et lapsel oleks kergem koolis harjuda, saab vanem teda enne kooli ette valmistada ja selgitada, et laps peab ootama oma järjekorda, teiste jutu vahele ei räägita ja kodus on kõik pereliikmed võrdselt tähtsad.

Jäta talle aega ja valikuid

Ära sisusta oma lapse elu iga hetke. Las tal olla igas päevas aeg, millal ta ise enda jaoks tegevuse välja mõtleb.


Lapse kooli minnes vaata kõigepealt, kuidas tal minema hakkkab ja alles siis otsi mingi huviring või treening. Kui näed, et laps väsib koolipäeva jooksul ära, siis ei tasuks teda esimesel aastal huvialaringi panna. Vähemalt kahel päeval nädalas peaks tal olema peale tunde vabadus mitte kuskile minna.

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ja tulevased klassijuhatajad tutvuvad oma uute õpilastega. Ühiste tegevuste kaudu on võimalik lapse koolvalmidusest aimu saada.

Mida mõistame koolivalmiduse all?
Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. Väga olulised on inimesed, kes lapsega sel eluperioodil tegelevad.


Koolivalmidust vaadeldakse läbi kolme arenguaspekti: füüsilise, sotsiaalse ja vaimse. Lapse tervisest, füüsilisest arengust saab vanem tagasisidet perearstilt. Sellest oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda koolikotti. Olulised on lapse liikumisaktiivsus ja vastupidavus, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist, motoorne areng (käelihaste tegevus), käe ja silma koostöö.

Koolivalmiduse teine aspekt on lapse vaimne areng. Vaimse arengu aspektist on olulised:
•    oskus kuulata teiste juttu, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele
•    oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus
•    katkestamata tegevus vähemalt 10 minuti jooksul on üks koolis toimetuleku eeldusi
•    oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng, häälikute õige häälimine ja kuulmine – oskus seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi, jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest pildi või saripildi järgi
•    oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi
•    oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest
•    kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused)

Sotsiaalse koolivalmiduse näitajateks on:
•    lapse soov õppida, omandada uusi teadmisi, so. motivatsiooniline valmisolek õppetööks
•    täiskasvanu korraldustest, juhistest aru saamine ja nende täitmine; oma tegevuse allutamine täiskasvanu juhendamisele ja rühma soovidele, enda mina allasurumine
•    kollektiivis kaaslastega arvestamine ning koos tegutsemise oskus (tänapäeval üks olulisemaid oskusi läbi elu)
•    püüdlus alustatud tegevust lõpuni viia
•    kohanemisvõime
•    toime tulemine eneseteenendamisega
•    tahtelise käitumise elemendid
•    toimetulek erinevates situatsioonides (sh stressitekitavates)
•    emotsionaalne tasakaalukus


Mõned soovitused koolimineva lapse vanemale
•    Arvesta kooli valikul kindlasti oma lapse võimeid ja huvisid, mitte seda, mida sõbrad ja sugulased arvavad
•    Ole lapsega võimalikult palju koos ja räägi elust, inimestevahelistest suhetest, loodusest, jne
•    Kindel päevakava ja magamaminekuaeg
•    Tervislik toidulaud
•    Enne kooliaasta algust on hea lapsega koos koolitee läbi jalutada ja  tähelepanu juhtida võimalikele ohtudele (ristmikud jne).
•    Laps peaks teadma peast kodust aadressi ja vähemalt ühe vanema telefoninumbrit
•    Ei maksa last üle drillida, aga lapsel peaks olema valmisolek lugemiseks - parem, kui ta kooli tulles juba loeks aeglaselt, mitte enam ei veeriks
•    Kujunda positiivne hoiak kooli ja õppimise suhtes.
•    Lase lapsel palju kätega teha, lõigata ajalehest ribasid, voolida, konstruktoreid kokku panna
•    Õpeta selgeks eneseteenendamine, paelte sidumine, nööpide kinnipanemine, söögi tõstmine
•    Harjuta kodust ja vanematest eemalolekut
•    Räägi asjadest nii nagu nad on, kool ei ole lõbu ja mäng, vaid tõsine töö ja kohustus


Edu teile uuel kooliaastal!

Artikli autor: Anne Kuldmäe

Foto: Dreamstime