"Kui te tahate teada, kui palju täpselt, siis seda ma teile öelda ei oska, aga kindlasti on see rohkem kui üks-kaks protsenti, usun, et ta on väiksem kui 30–40 protsenti", rääkis Aaviksoo. "Sinna vahele jäävad numbrid sõltuvad väga palju kohalikest otsustest koolipidajate tasemel ja mingil määral kindlasti ka otsustest valitsuse, ministeeriumi ja riigikogu tasemel."

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise tulemusena ei ole Aaviksoo kinnitusel kindlasti ei eesmärgiks ega ka kõrvalproduktiks suure hulga õpetajate töötuks jäämine. "Ei ole niisugust eesmärki ega ainuüksi gümnaasiumivõrgu korraldamisega ei ole see ka kõrvalproduktiks, aga päris selge on ka see, et tänane õpetajate arv tänase õpilaste arvuga mõistlikus kooskõlas ei ole ja õpetajate arv tulevikus mõnevõrra väheneb," nentis Aaviksoo.

Tema sõnul on eesmärk struktureerida Eesti gümnaasiumide võrk nii, et kvaliteetne gümnaasiumiharidus on tagatud igal pool, kus see on vajalik ja vähemasti kõikides maakondades ühe või siis enama gümnaasiumi näol.

Allikas: BNS

Foto: Terje Lepp