Direktorite pöördumist ajendas see, et mitukümmend aastat muutumatuna püsinud õppeveerandid on ebavõrdse pikkusega ning kurnavad õpilasi ja pedagooge. Nii näiteks on 2012.-2013. õppeaasta esimene veerand 35, teine 39, kolmas 50 ja neljas 51 õppepäeva pikk. Praktikas sunnib see kooliperet ühel veerandil hinnete saamisega kiirustama, teisel aga kuhjub koolitöid ebaproportsionaalselt palju.

Direktorite plaani kohaselt jaotataks kohustuslikud 175 koolipäeva võrdselt viie õppeperioodi peale, millest igaüks on 32-39 õppepäeva ehk keskmiselt seitse nädalat pikk. Sellega jääksid sügisene ja talvine koolivaheaeg samasse aega, juurde tekiks üks talvevaheaeg veebruari lõpus. Praegust kevadvaheaega peetaks aga aprilli viimasel nädalal. Muudatuste tõttu lõpeks koolides tunnid nädal-kaks hiljem ehk juuni keskpaigas.

Koolijuhtide ühenduse juhatuse liige, Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong ütles, et igale koolile võiks anda otsustusõiguse, millal vaheaegu pidada. Gümnaasiumiastmes võib koolijuht hoolekogu nõusolekul vaheaegu juba praegu ümber tõsta, ent põhikooli tasemel on need endiselt seatud ministri määrusega.

Viie õppeperioodi süsteemi kasutati sel aastal esimest korda Rocca al Mare koolis, kellele andis selleks võimaluse erakooliseadus. Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et süsteem on ennast õigustanud ja sellega kindlasti jätkatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ta isiklikult pooldab koolijuhtidele suurema otsustusvabaduse andmist ega mõista, miks seda ei võimaldatud juba uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. "Ilmselt on veerandite traditsioon nii tugev, et keegi ei mõelnud sellele. Kui õppeperioodi viiendikud on koolijuhtide tahe, siis ma ei näe küll, et ministeerium tahaks selle vastu olla," ütles ta.

Kui ministeerium plaani heaks kiidab, nõuab see seadusemuudatust ja saaks üldhariduskoolides rakenduda kõige varem 2013. aasta sügisel.

Allikas: BNS

Foto: www.dreamstime.com