Kirjandustundi ajalooteadmistega, vastupidi ka


Avaldaja:Madli Leikop18. Juuni 2012

Mistahes maa ajaloos ning kirjanduses on alati palju kokkupuutepunkte, tundub täiesti loomulik, et mõne perioodi või tuntud isikuga seonduvat õpetataksegi koolis mõlemas aines samaaegselt. Rapla ühisgümnaasiumis on kirjanduse ja ajaloo temaatilisi ühisprojekte korraldatud 2005. aastast ning need on populaarsust üha juurde kogunud.

Koolielule jagavad oma praktilist kogemust Rapla ühisgümnaasiumi eesti keele õpetajad Ülle Mäekivi, Koidula Takk ja Maarika Lips.

Kirjanduse ja ajaloo temaatiliste ühisprojektide eesmärgiks on olnud luua ainetevahelisi seoseid, tekitada käsitletavast teemast või ajastust tervikpilt, laiendada õpilaste silmaringi, arendada koostöö- ja esinemisoskust. Projekti eestvedajad on olnud eesti keele ja kirjanduse ning ajalooõpetajad, kaasatud on ka vene keele, tööõpetuse, muusika jt ainete õpetajad. Rapla ühisgümnaasiumi õpilased on aastate jooksul uurinud sügavamalt  keskaja maailmapilti, Mahtra sõda, Eesti Vabadussõda, Eesti 1930.-1940. aastate kultuuri ja ajaloo erijooni, antiiki, aga ka näiteks Vene hinge.

Töö ja teema peab huvitama nii õpilast kui õpetajat

Sõltuvalt projektist on sihtgrupiks olnud 9.-12. klasside õpilased. Rühmas võib olla kuni neli õpilast, soovi korral saab projekti teemat uurida  ka paaris- või hoopiski individuaalse tööna. Kuna koos on lõbusam ja põnevam, eelistatakse üheskoos tegutsemist. Projekti lõpuks peab  valmima lõputöö.
„Ettevalmistusperioodil  oleme  ainekomisjonis   välja mõelnud teemasid, mis õpilasi võiks huvitada, mida tasuks uurida. Seejärel tutvustame valikut õpilastele ja palume  loetelu täiendada,“ selgitasid Ülle Mäekivi, Koidula Takk ja Maarika Lips tööde käiku. „Töö peab olema huvitav nii õpilasele kui õpetajale – see on meie põhiprintsiip. Tegevust jagub kõikidele õpilastele, sest iga rühm saab ise valida, kuidas ta teemat avab, kuidas ülesandeid jagab, kuidas teistele tutvustab.“

Materjali kogumiseks ja teemaga tutvumiseks on  väga palju võimalusi: teema, ajastu või isikuga seotud kirjanduse lugemine, arvutist materjali otsimine, teemakohaste filmide, etenduste vaatamine. Õpetajad julgustavad loovate meetodite valimist: näidend, tants, multifilm jms.

Lõputööna „Oidipus“…

Projekt kestab sügisest kevadeni, selle käigus otsitakse erinevatest allikatest materjali, valitakse sobiv meetod, koostatakse kirjalik tutvustus ja  esinetakse kõigepealt klassikaaslastele.  Seejärel  valitakse ühiselt välja parimad projektid, mida tutvustatakse laiemale ringile näiteks projekti lõppüritusel või õpilaskonverentsil.

Lõputöödena on esitatud Vabadussõja-aegseid sõdurilaule, etendatud nõiaprotsessi, katkendit „Kuningas Oidipusest“, valminud on multifilmid Heraklese vägitegudest, Mahtra sõjast ja küüditamisest, on tehtud vene rahvustoite jne. Esinetud on vastava ajastu riietuses.

 "Teatrit avastamas“ oli koolipere seas menukas

Äsja lõppes ajaloo ja kirjanduse ühisprojekt „Teatrit avastamas“, mis läks väga edukalt: õpetajad on rahul ja õpilased samuti. "Teatrit avastamas" oli mõeldud gümnaasiumiastme humanitaarklassidele, et toetada selgemat  eristumist reaalharust, süvendada õpilaste teadmisi, õpetada tundma teatrimaailma ning innustada loomingulisust. Raskuspunkt oli eesti teatri kujunemisel ja selle praegusel arengul: saadi ülevaade eesti teatri minevikust ja olevikust; saadi teada, kuidas sünnib etendus, missugune on näitleja, lavastaja ja näitekirjaniku roll; tutvuti teatri erinevate ruumidega, õpiti analüüsima etendusi.

Õpilastele esinesid koolis oma ala asjatundjad: teatrikriitik Margus Mikomägi, keda kool tänab suure  pühendumuse eest, ning näitleja ja lavastaja Uku Uusberg. Külastati loomulikult teatreid ja vaadati etendusi.

„Õnnestumiseks võib pidada juba eesmärgi ühe osa täitumist - teatrimaailma lähendamist õpilastele. Kindlasti aitab erinevate lavastuste vaatamine, nende üle arutlemine ja ka arvustuste kirjutamine kaasa  nii õpilaste enesetunnetusele kui ka inimlike probleemide märkamisele ja mõistmisele,“ on kirjandusõpetajad veendunud.
 
Paranes ka õpilaste oskus lavastust analüüsida ja lavastuse terviklikkust tajuda. Seda kinnitavad ka õpilaste arvamused, näiteks „Tänu teatriprojektile avastasin taas, kui meeldiv ja lõõgastav võib olla  teatriskäimine.“ „Teatriprojekt avardab silmaringi ning läbi selle tunnen end palju kultuursema inimesena. Palju uusi teadmisi sai ka ettekannet tehes ning teiste omasid vaadates.“ „Projekt võiks jätkuda järgmiselgi aastal ja võiks vaadata ka ooperit.“

Nii palju teatriskäike!

Projekti raames käidi  Linnateatris, kus etendusele „Vaata, ma kukun!“ eelnes Kustav-Agu Püümani juhitud ringkäik. Tutvuti maja ajalooga, piiluti teatri köögipoolele. Etendus kõnetas noori neilegi tuttavate probleemide poolest, samas toodi välja mitmeid huvitavaid lavastuslikke õnnestumisi.

„Järgmise etenduse, Ugala „Amadeuse“ vastu oligi juba suurem huvi. Indrek Sammul Salieri rollis oli paeluv ja meisterlik ning etendusele järgneval vestlusel  jättis ta endast siira ja teatrile pühendunud inimese mulje. Meeleolukas kohtumine  andis mõtlemisainet  ja inspiratsiooni inimeseks olemisel- see ilmnes ka õpilaste kirjutatud teatrimuljetes, millest valik ilmus Margus Mikomägi toimetatavas  Teatritaskus,“ meenutas Ülle Mäekivi.

Jaanuaris avanes võimalus kohtuda Draamateatri Maalisaalis  enne „Eesti matuse“ etendust Andrus Kivirähkiga, näidendi autoriga. Kivirähki tabavalt humoorikas jutt teatrist, elust ja raamatutest oli kaasakiskuv ja informatiivne. Etenduse muljetena on õpilased nentinud, et  sai naerda, kaasa elada, samastuda – kokkuvõttes pani mõtlema, ka enda suguvõsa tegemiste üle.

Uku Uusbergi lavastus „Kuni inglid sekkuvad“ oli projekti raames ühtlasi viimane teatrikülastus aprillis. Oma etendusest oli Uusberg õpilastele rääkinud teise kooliveerandisse jäänud kohtumisel, sealt ka huvi. 

Teatripisik süstitud

Kokkuvõttes: projekti kaudu said tuttavamaks eesti näitlejad, lavastajad ja teatrid. Kindlasti ergutasid elamused meeli ja süstisid tubli annuse teatripisikut.

Huvitav, kas teatriprojekt mõne noore elukutsevalikut ka mõjutas? Ülle Mäekivi arvas, et seda on praegu raske ennustada. „Küll aga innustas ise näidendit kirjutama ja lavastama. Eelmiste projektide  põhjal võime öelda, et multifilmide tegijad said innustust elukutsevalikuks, õppides edasi filmikunsti. Projektid on põnevad, inspireerivad, lähendavad õpilasi ja õpetajaid, need toovad kooliellu vaheldust ja rõõmu,“ sõnas Ülle Mäekivi.

Foto: Rapla ühisgümnaasiumi koduleht