Kell 12 algav aktus on ühtlasi tänuavaldus nende noorte vanematele, kes usaldasid õpetajaid ja otsustasid oma lapsele anda eestikeelse koolihariduse, edastab ministeerium oma pressiteates. Aktusele kutsutud 82 noort inimest on esimesed, kes osalesid varases keelekümblusprogrammis ning läbisid 12 aasta jooksul suurema osa kooliprogrammist eesti keeles, nende seas on 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga lõpetajat.

Teerajajad

„Need õpilased, kes on tosin aastat osalenud keelekümblusprogrammis ja jõudnud gümnaasiumi lõpetamiseni, on ääretult tublid, sest teerajajatel on alati keerulisem, kui juba tunnustatud rajal astujatel,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. „Näidates, et eesti keeles on võimalik edukalt õppida ning saavutada väga head akadeemilised ja keelelised tulemused, on nad eeskujuks kõikidele vene õppekeelega koolide õpilastele.“

Aktusele on kutsutud Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi, Tallinna Läänemere gümnaasiumi, Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi ja Narva Vanalinna riigikooli keelekümblusklassi lõpetajad, nende vanemad, direktorid, õpetajad ning partnerid, kes on aastate vältel programmile toeks olnud. Iga kooli lõpetajad tutvustavad lühikese etteastega oma kooli, õpetajaid ja seda, kuidas nad eesti keeles õppisid.

Lisaks lõpetajatele, nende lähedastele ja õpetajatele on aktusele oodatud keelekümblusprogrammi esimesena rakendanud ja selle realiseerimist Eestis toetanud Kanada esindajad: suursaadik John Morrison ning Yorki Ülikooli professor Gerry Connely.

Aktusele järgneb ministri vastuvõtt Toomemäel, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis.

Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, 2000. aastal avasid keelekümbluse pilootkoolidena esimese klassi Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna riigikool.

Kolm tasandit

Eestis on keelekümblusprogrammiga võimalik liituda kolmel tasandil: varase keelekümblusega lasteaias või esimeses klassis ning hilise keelekümblusega viiendas või kuuendas klassis. Lasteaias rakendatakse täielikku või osalist keelekümblust, kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus.

Varase täieliku keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles. Vene keele tunnid algavad koolis 2. klassi teisel poolaastal. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%. Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga kolmandas keeles.

Hilise keelekümbluse korral on 6. klass üleminekuaste, kus üksnes 33% õppest on eesti keeles. 7. ja 8. klassis suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.

Osales 74 haridusasutust

Lõppenud õppeaastal töötas keelekümblusprogrammi järgi 74 haridusasutust: 38 lasteaeda ja 36 kooli. Uuest õppeaastast on avaldanud soovi liituda 10 lasteaeda ja 3 kooli. Kokku on programmis ligi 5000 last ja 1000 õpetajat.

Programmiga liitumine on asutusele ja õpilasele vabatahtlik. Õpilased valitakse programmi eeskätt vanemate sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.

Sõltumatu uuringu andmeil saab Eesti kümblusprogrammi tulemusi võrrelda Kanada ja Soome samalaadsete programmide tulemustega. Eesti keelekümblusprogrammi lahendusi tutvustatakse lõimitud aine- ja keeleõppe kontekstis (vt nt http://www.ccn-clil.eu).

Keelekümblusprogrammis osalevate laste vanemad on moodustanud Keelekümbluslapsevanemate Liidu. Liit annab välja oma ajalehte, propageerib keelekümblust lastevanemate hulgas, korraldab konkursse parimale keelekümblusõpetajale ja keelekümbluskeskkonnale.

Foto: Dreamstime