<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Suvelaagrites osaleb üle 27 tuhande noore]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/176232/suvelaagrites-osaleb-ule-27-tuhande-noore</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/176232/suvelaagrites-osaleb-ule-27-tuhande-noore" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/176232/suvelaagrites-osaleb-ule-27-tuhande-noore</guid>
    <pubDate>Wed, 20 Jun 2012 12:29:17 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/176232/suvelaagrites-osaleb-ule-27-tuhande-noore</link>
    <title><![CDATA[Suvelaagrites osaleb üle 27 tuhande noore]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks laagritegevuse arendamiseks 827 874 eurot, mis võimaldab laagrites soodsamalt osaleda 27 572 noorel, sh 2194 vähemate võimalustega noorel.</p>
<p>&bdquo;Suvelaagrite riiklik rahastus on v&auml;ga vajalik, et toetada lapsevanemaid soodsama laagrituusiku maksumusega ning suurendada noorsoot&ouml;&ouml; teenuste k&auml;ttesaadavust,&ldquo; selgitas Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse peaekspert Liis Proos pressiesindaja vahendusel. <br /><br />Eestis tegutseb 24 noortelaagrit ja hulgaliselt projektlaagreid. Noortelaagrite populaarsusest annab tunnistust t&otilde;siasi, et viimase noorteseire aastaraamatu andmeil on noortelaagris viimase kolme aasta jooksul oma s&otilde;nul osalenud enam kui pooled kuni 15-aastastest noortest. <br /><br />&bdquo;Noored vanuses 7-13 eelistavad veeta oma suve laagris, suuremad soovivad suvel pigem t&ouml;&ouml;tada,&ldquo; lausus Proos. Sel suvel saavad riigi toetusel malevas t&ouml;&ouml;d ligi 5000 noort, kuid n&otilde;udlus malevakohtade j&auml;rele on suurem. <br /><br />&bdquo;Peamisteks t&ouml;&ouml;andjateks noortele on kohalikud omavalitsused ja aasta-aastalt j&auml;rjest enam ka ettev&otilde;tjad, kuid siiski mitte nii piisaval hulgal, et k&otilde;ik noored, kes soovivad suvel malevas t&ouml;&ouml;tada, ka seda saaksid,&ldquo; nentis Proos vajadust t&ouml;&ouml;andjate j&auml;rele. &bdquo;Positiivne on aga see, et maleva tegevusareaal laieneb, nt hiljuti alustas Tartus teadusmalev satelliidi ehitamist. Siinkohal kutsun &uuml;les ka teiste nii teadus-, kui t&ouml;&ouml;stusharude esindajaid maleva meetodit kasutama.&ldquo; <br />Malevate riigipoolne toetus k&uuml;&uuml;nib sel aastal pea saja tuhande euroni, mis vastavalt esitatud taotlustele jagati &otilde;pilasmalevate n&otilde;ukoja ettepanekul 48 malevakorraldaja vahel.<br /><br />Koondprojekti &bdquo;Noorte tervistav ja arendav puhkus 2012&ldquo; ja &bdquo;Noortemalevad 2012&ldquo; koordineerib Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskus, mis on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsoot&ouml;&ouml; asutus, mille p&otilde;hieesm&auml;rk on noorsoot&ouml;&ouml; suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.<br /><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>