Haridustoetus hakkab sõltuma õpilase-õpetaja suhtarvust koolis


Avaldaja:Merje Pors28. Juuni 2012

Teisipäevasel valitsuse ja omavalitsusliitude koostöökogu eelarve läbirääkimiste töörühma koosolekul tegi valitsuskomisjon omavalitsustele ettepaneku võtta haridustoetuse kujunemise aluseks senisest suurem kursuste arv.

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttise sõnul on mõistlik siduda riigi haridustoetuse jaotus gümnaasiumiastmes õpilase-õpetaja suhtarvuga, teatas ministeerium BNS-ile.

„Täna erineb õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumides enam kui viis korda, vahemikus 2,6 kuni 14,6. Kui õpilase-õpetaja suhtarv on väike, siis ei taga see õpilasele minimaalseid õppesuundade valikuid ning õpetajale väärilist töötasu,“ tõdes ta. „Riigi eesmärgiks on tagada võrdsed õpivõimalused kõigile gümnasistidele ning suurendada õpetaja töötasutoetust. Loomulikult on lõplik vastutus koolipidajal, sest kui tema arvates on väheste õpilastega gümnaasiumi pidamine õpilase huvidest lähtudes otstarbekas, siis tuleb omavalitsusel lisada riiklikule haridustoetusele oma panus.“

Hetkel on gümnaasiumiastme õpilase pearaha kujunemise aluseks klassi baaskulud, mida riik katab alates 21 õpilasest klassis. Praegu on Eesti hariduse infosüsteemi andmetel õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumiastmes keskmiselt 11,6.

Järgmisest aastast soovitakse rahastamise aluseks tõsta õpilase-õpetaja suhtarv 14,6. Rohkemate valikkursuste ja õppesuundade pakkumise eelduseks on vähemalt 252 õpilast gümnaasiumiastmes.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks hariduskorralduse kaasajastamise memorandumi, mis näeb ette põhikooli ja gümnaasiumiastme rahastamise ja aruandluse lahutamist ning riigi poolt selge vastutuse võtmist gümnaasiumivõrgu ülalpidamisel.

Kohalike omavalitsuste liidud kujundavad oma arvamuse valitsuskomisjoni ettepanekute kohta käesoleva aasta augustiks.

Allikas: BNS