<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Tallinn vaidlustab õppekeelekaebuse rahuldamata jätmise]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/177132/tallinn-vaidlustab-oppekeelekaebuse-rahuldamata-jatmise</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/177132/tallinn-vaidlustab-oppekeelekaebuse-rahuldamata-jatmise" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/177132/tallinn-vaidlustab-oppekeelekaebuse-rahuldamata-jatmise</guid>
    <pubDate>Mon, 09 Jul 2012 11:51:55 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/177132/tallinn-vaidlustab-oppekeelekaebuse-rahuldamata-jatmise</link>
    <title><![CDATA[Tallinn vaidlustab õppekeelekaebuse rahuldamata jätmise]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tallinn vaidlustab Tallinna halduskohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata Tallinna kaebus valitsuse korraldustele mitte võimaldada õppekeele valikut mõnedes venekeelsetes gümnaasiumides.</p>
<p>Tallinna abilinnapea Mihhail K&otilde;lvarti s&otilde;nul s&auml;testab p&otilde;hiseadus, et &otilde;ppeasutuses, kus &otilde;pivad v&auml;hemusrahvused, v&otilde;ib kooli &otilde;ppekeele valida &otilde;ppeasutus, edastas Tallinna linnavalitsus BNS-ile. &bdquo;Sealjuures on laste hariduse valikul otsustav s&otilde;na vanematel. Antud juhul on lapsevanemad l&auml;bi hoolekogude otsuste &ouml;elnud, et m&otilde;nedes g&uuml;mnaasiumides, kus &otilde;pivad v&auml;hemusrahvuste lapsed peaks &otilde;ppekeeleks olema vene keel. Eeltoodust tulenevalt on linnal kohustus austada lastevanemate p&otilde;hiseadusele tuginevaid valikuid,&ldquo; lisas K&otilde;lvart. Abilinnapea s&otilde;nul n&auml;itab senine koolide praktika, et saades kvaliteetset haridust emakeeles on v&otilde;imalik &otilde;pilastel omandada ka riigikeel vajalikul tasemel.</p><p>Tallinna halduskohus j&auml;ttis eelmise n&auml;dala reedel rahuldamata Tallinna linna, Narva linna ning Narva kooli&otilde;pilase isa kaebused valitsuse 31. jaanuari korraldustele, millega valitsus j&auml;ttis rahuldamata linnade taotlused neljateistk&uuml;mnes vene g&uuml;mnaasiumis venekeelse v&otilde;i kakskeelse &otilde;ppe j&auml;tkamiseks.</p><p>Kohus leidis, et keelekasutus Eesti territooriumil, sealhulgas haridusasutustes, on eestlaste keele ning identiteedi s&auml;ilimise ja tagamise vahendina riigielu, mitte kohaliku elu k&uuml;simus. Seet&otilde;ttu ei ole kohalike omavalitsuste enesekorraldus&otilde;igust rikutud, &uuml;tles halduskohtu pressiesindaja BNS-ile.</p><p>Linnadele on &otilde;ppe &uuml;mberkorraldamiseks eraldatud piisavalt raha ja p&otilde;him&otilde;te, et munitsipaal- ja riigi&uuml;ldhariduskoolides toimub &otilde;pe eesti keeles, on kehtinud 1993. aastast, mil j&otilde;ustus p&otilde;hikooli- ja g&uuml;mnaasiumiseaduse eelmine redaktsioon. Seep&auml;rast on linnadel olnud piisavalt aega &otilde;ppe &uuml;mberkorraldamiseks, leidis kohus.</p><p>Kohus ei n&otilde;ustunud linnade v&auml;idetega venelaste sundassimileerimise ning rahvusliku identiteedi kaotamise kohta. Statistikaameti andmetel moodustasid 1. jaanuaril sellel aastal vene rahvusest elanikud Ida- Viru maakonnas 71 protsenti rahvastikust, samas kui eestlaste osakaal oli k&otilde;igest 19,5 protsenti.</p><p>Tallinnas olid venelased 36,2 protsendiga suuruselt teine rahvusgrupp, j&auml;&auml;des vaid 19,3 protsendiga alla eestlastele, keda oli 55,5 protsenti elanike koguarvust.</p><p>Kohus leidis, et identiteedi s&auml;ilimine v&otilde;iks olla probleem pigem v&auml;ikesearvuliste rahvusv&auml;hemuste puhul, kelleks venelased kindlasti ei ole. N&auml;itena t&otilde;i kohus, et statistika j&auml;rgi elas 1. jaanuaril Tallinnas 145 149 venelast, 13 791 ukrainlast, 7208 valgevenelast, 2277 soomlast, 1249 tatarlast, 809 l&auml;tlast, 859 poolakat ning 1306 juuti.</p><p>Halduskohus&nbsp; viitas Euroopa inim&otilde;iguste kohtu 23. juuli 1968. aasta otsusele, milles kohus asus Euroopa inim&otilde;iguste ja p&otilde;hivabaduste kaitse konventsiooni s&auml;tteid t&otilde;lgendades seisukohale, et juhul, kui need annaksid iga&uuml;hele vastava riigi territooriumil &otilde;iguse saada haridust vabalt valitud keeles, viiks see absurdsete tulemusteni. Sellisel juhul tekiks iga&uuml;hel &otilde;igus n&otilde;uda mistahes lepinguosalise riigi territooriumil talle mistahes keeles hariduse andmist.</p><p>Euroopa kohtu 9. aprilli 2002. aasta otsusega ning 28. novembri 1989. aasta otsusega on iga riik on suver&auml;&auml;nne v&otilde;tmaks keelen&otilde;uete kehtestamisel arvesse ajaloolisi ja ka poliitilisi kaalutlusi ning tunnustas liikmesriigi &otilde;igust oma riigikeeleks oleva rahvuskeele kaitsele rahvusliku identiteedi s&auml;ilimise ja arendamise nimel.</p><p><em>Allikas: BNS</em></p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>