Homme, 11. juulil toimub Euroopa Komisjoni juures kohtumine, kus interneti teenusepakkujad tutvustavad strateegiaid laste turvalise veebikasutuse tagamiseks. Euroopa teadlased soovitavad keskenduda lapsesõbralikele ja lihtsastikasutatavatele vahenditele. Aruandest selgub, et iga viies Euroopa laps on kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga.

TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22% Eesti 11-16aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16% on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta, ning 8% on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest.

Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul. Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. “See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele”, ütles Kalmus.

Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist. Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.

Veronika Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. “Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal meil ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt. Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik.”

Samas on lapsevanemate osavõtlikkus ja lapse internetikasutuse aktiivne juhendamine üliolulised, vähendades kõikides vanuserühmades tõenäosust, et laps puutub kokku mõne internetiriskiga.

Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee/     

Aruande "Towards a better internet for children“ (autorid Sonia Livingstone, Kjartan Ólafsson, Brian O’Neill ja Verónica Donoso) täistekstiga saab tutvuda projekti EU Kids Online kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade

Loe lisaks: Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Fotol on programmi "Targalt internetis" teabepäev veebruaris 2012 Lasnamäe kultuurikeskuses. Spetsialistid jagavad nõu vihjeliini kohta. Koolielu arhiiv.