Mänguteraapiaga viha vastu


Avaldaja:Merje Pors16. August 2012

Mänguteraapia on üks just laste abistamiseks mõeldud teraapia suund, mille abil on läbi mängude võimalik kontrollida ka nii tugevat tunnet nagu viha. Möödunud nädalal Tartus mänguteraapia kursusel osalenud vabakutseline ajakirjanik Tiina Kilkson jagab saadud kogemust ka Koolielu lugejatega.

Käisin  mänguterapeudi väljaõppekursuse viha teemalise tsükliga isiklikult tutvumas 9. ja 10. augustil Annely Sootsi Tervisekoolis. Kursuse põhilektor Emma Moat tuli kohale Inglismaalt ja koolitaja-psühhoterapeut Sirli Kivisaar tõlkis kursuse inglisekeelse osa eesti keelde.

Kursusele oli kogunenud inimesi erinevatelt elualadelt üle Eesti – neid ühendas seotus lastega ja huvi mänguteraapia vastu. Kahe päeva jooksul õppisime oma viha väljendama ja kontrollima läbi paljude erinevate mänguliste tehnikate.

Viha ei ole midagi halba

Saime oma vihaga tegeleda täringut visates ja vihaolevust joonistades, sellest kollaaži tehes ning leides koos terapeudiga viha väljendamisele viise, mis ei kahjusta ennast, kaaslasi ja keskkonda.
Kogu kursuse juures jäi kõlama põhiidee, et viha ei ole midagi halba – see on loomulik tunne, mille tundmine on normaalne.


Mänguterapeudi juures saab laps oma vihaga tegeleda turvaliselt – ta õpib oma viha paremini tundma ning leiab vähem destruktiivseid võimalusi selle väljendamiseks. Ning peamine, õpib iseennast oma vihaga koos ka armastama läbi iseenda jaoks kõige loomulikuma ja ehedama vahendi – mängu.

Ka täiskasvanud, kes enda nahal lastele mõeldud vahendeid katsetasid, said tegelikult palju abi ka iseenda murede lahendamisel. Seega võibolla ka meie, täiskasvanud, vajame oma ellu natuke rohkem mängu.

Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus, kes on lisaks laupäeviti beebikooli õpetaja ja Tudulinna lastekodus eripedagoog-tegevusterapeut, on mänguteraapiat rakendanud juba aastaid. „Olen õppinud põhjalikumalt muusikateraapiat, põgusamalt lahenduskeskset lühiteraapiat ja draamateraapiat ning tutvunud erinevatel koolitustel paljude teraapiasuundadega. Mänguteraapiat olen ilma vastava kursuse läbimiseta rakendanud juba 13 aastat järjest beebikoolis ja paar viimast aastat lastekodus,“ rääkis Kallavus.

Abiks keerulisemate juhtumite puhul
Oma igapäevatöös kasutab ta mänguteraapia võtteid keeruliste juhtumitega tegeledes, mil õpilase ja õpetaja vahel on tekkinud konflikt ja seejärel on õpilane saadetud tema juurde. „Läbi mänguteraapiliste tegevuste saab jõuda olukorra tegelike põhjusteni, jättes korraks kõrvale sellest tuleneva hullu käitumise. Uusi käitumismalle saabki ainult läbi teraapiliste mängude harjutada. Elu ongi mäng,“ usub Kallavus.


Mänguteraapia on teraapia läbi mänguliste elementide. "Mänginud oleme kõik. See on meile kõigile tuttav ja turvaline tegevus. Või kui miskipärast ei ole, on seda võimalik õppida ja õpetada," lisas Kallavus. Tema sõnul on mäng meie elu normaalne osa, mille läbi me õpime ja areneme kõige paremini. Koolis õppimisega kaasneb aga hindamine, mis võib lapsele negatiivselt mõjuda. "Seega peaks igasugune õppimine olema mänguline ja hinnanguvaba - nii nagu see jälle täiskasvanute täienduskoolitustel on."

Viha kursusel õppis ta mitmeid erinevaid tehnikaid, kuidas töötada lapsega, kelle käitumist juhib vihatunne. Koolitusel oli võimalik olla kord lapse, kord terapeudi ja siis vaatleja rollis. "Selline ümberkehastumine annab suurepärased kogemused. Hindamatu on ka kursusekaaslaste konstruktiivne tagasiside, mis omakorda õpetab," märkis Kallavus. "Oluline, et kursuse käigus saab tegeleda ka oma isikliku kasvuga, sest terapeut - nagu ka iga täiskasvanu, kes lastega tegeleb - peab olema tasakaalus ja tugev, et pakkuda turvalist koosolemiserõõmu väiksematele."

Artikli autor: Tiina Kilkson Foto: Sirli Kivisaar.
Samal teemal: