Emma Moat: laps tuleb õpetada oma viha turvaliselt väljendama


Avaldaja:Merje Pors16. August 2012

Mänguteraapia koolitaja, Emma Moat Inglismaalt, ütleb, et laps tuleb õpetada oma viha märkama, seda turvaliselt väljendama ja selle tundega tegelema.

Möödunud nädalal Tartus toimunud mänguteraapia viha-teemalisel koolitusel (loe lähemalt: "Mänguteraapiaga viha vastu") osalenud Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavuse sõnul on Emma Moat tundlik koolitaja ja tajub kiiresti grupis toimuvaid meeleoluliikumisi. "Sellest tulenevalt toimuvad ka koolituspäevades pisimuutused, mida meie tajume, et kõik on nii nagu peab. Selline paindlikkus viitab väga professionaalsele koolitajale," osutas Kallavus. "Sellised teadmised tunnetest ja teraapilistest võtetest on vajalikud igale õpetajale ja lapsevanemale, et väikesele ilmakodanikule tuge pakkuda. Siis ei olekski terapeutidel niipalju raskeid juhtumeid, kus murekera on väga suureks end pununud ja sellega hakkamasaamiseks peaks jõustama kogu peret," lisas Kallavus.

IMG_4269.JPG

Fotol on mänguteraapia koolitaja Emma Moat. Pildistas Sirli Kivisaar.

Koolitaja Emma Moat andis lühiintervjuu ka Koolielule.

Kus Te õppisite mänguteraapiat?
Ma õppisin seda Inglismaal, kolm aastat ühenduse Play Theraphy United Kingdom juures, varem olin õpetajaks õppinud.

Mida kujutab endast mänguteraapia?
Mänguteraapia hõlmab joonistamist, muusikat, tantsu, käpiknukki, liiva, savi.

Kas Te viite ka Inglismaal koolitusi läbi?
Just sellest sügisest alustan ühe kolleegiga poolepäevaseid koolidele mõeldud kursusi, kuid täiskoolitus on ainult Eestis koos psühhoterapeut Sirli Kivisaarega, kes ka mu avastas Eesti jaoks.

Kuidas Eesti õpilased on? On nad motiveeritud?
Oojaa, väga motiveeritud, sest  varem pole Eestis seda õpetatud.

Kes on need inimesed, kellelt olete kõige rohkem õppinud?
Nendeks on Carl Rogers ja minu lemmik Margot Sunderland.

Milliseid raamatuid võiksid inimesed, keda teema lähemalt huvitab, lugeda mänguteraapia kohta?
"Child Centred Play Therapy", mille autoriks on Janet West ja veel soovitaksin „Dibs In Search of Self", mille autoriks on Virginia Axline. Järgmisel aastal on oodata eestikeelset raamatut, mille autoriteks olen mina ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar.

Millel Teie teooria põhineb?
See põhineb Carl Rogersi isiksusekesksel teoorial.

Kellele on mänguteraapia mõeldud?
Mänguteraapia on mõeldud kõigile, kes töötavad lastega: psühholoogidele, meditsiinitöötajatele, õpetajatele, lapsevanematele. Arvan, et selleks, et seda teooriat õppida, tuleks lastega töötada.

Millistele lastele on mänguteraapia mõeldud?
Laps võiks olla vanuses 4-11 või kuni 13, olenevalt lapse arengust. See teraapia on selleks, et laps saaks elada rõõmsat elu ja leiaks ülesse põhjused, mis igapäeva elu takistavad - seda selleks, et elada täisväärtuslikku elu.

Miks just valisite mänguteraapial käsitlemiseks lapse viha teema? Kas see on peamine teema?
Viha ei ole peamine, kuid see on oluline teema. Viha on sekundaarne emotsioon ja lapsed sageli ei saa aru ja ei oska oma viha märgata. Laps tuleb õpetada oma viha märkama, seda turvaliselt väljendama ja selle tundega tuleb tegelema.

Kui palju te ise vihastate? Kuidas ise vihast üle saate?

Vihastan teiste eest, kui näen, et teisele tehakse liiga. Kui vihastan millegipärast, siis kõnnin eemale, lähen ujuma, kõnnin palju, ka rääkimine aitab minu puhul.

Võrreldes Inglismaaga, kui palju eestlased vihastavad?  

Ma ei tunne nii palju eestlasi, et oskaksin üldistada. Inglased on näiteks küll rahulikumad kui Vahemeremaade inimesed, kuid see on muidugi väga suur üldistus.

Autor: Tiina Kilkson, vestlust Emma Moatiga tõlkis psühhoterapeut Sirli Kivisaar.

Samal teemal: