Kagu-Hiinast Fujiani maakonna suurimast linnast Fuzhoust pärit Jie Chen möönab ajakirjanikuga kõneledes, et esialgu tundis ta end Kuressaares isegi pisut kurvana, sest ei tundnud siin mitte kedagi, kirjutab Saarte Hääl.

“Olen siin ainus hiinlane ja tundsin end alguses tõesti pisut üksikuna. Istusin kodus ning igatsesin oma päriskodu ja sõpru Hiinas,” tunnistab ta. Nüüdseks on Jie Chen oma sõnul Kuressaare elurütmiga juba harjunud. “Tunnen end hästi, mulle väga meeldib siinne loodus, inimesed on sõbralikud ja mulle meeldib siin,” kinnitab ta.
 
Hiinas on Jie Chen õpetajana töötanud juba kuus aastat, kuid seal oli ta hoopis inglise keele õpetaja. Siin käib õpetamine täpselt vastupidi – suhtluskeeleks on klassis inglise keel, kuid õpetada tuleb tal oma emakeelt.

 
“Ma ei saa öelda, et eesti laste õpetamine on keeruline, kuid see on kindlasti teistmoodi. Siinsed õpilased erinevad väga õpilastest Hiinas,” räägib ta.
 
Hiinas on klassid väga suured, ühes klassis koguni 50–60 õpilast. Kuressaare gümnaasiumis on ta õppegrupis vaid 20 last või vahel isegi vähem. Lisaks on hiina lapsed loomult väga vaiksed ning seetõttu istuvad nad ka tunnis tasa. Siin on õpilased tundides tunduvalt aktiivsemad. “Nii et väikesed erinevused ikka on,” märgib Jie Chen.

Loe lisaks:

• Kahes Viljandi koolis asutakse hiina keelt õppima
• Kuressaare kooli hümn kõlab nüüd ka hiinakeelsena

Foto: Flickr