Eesti noorte olukord sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on keskpärane


Avaldaja:Madli Leikop14. September 2012

Poliitikauuringute keskus Praxis avaldas täna uue noorteseire poliitikaülevaate „Noored ja sotsiaalne kaasatus“. Eesti noorte vaesusrisk ning tervikuna sotsiaalse tõrjutuse risk on EL-i keskmisest mõnevõrra väiksem.

Värskelt avaldatud uuringus vaadeldakse statistilisi andmeid arvestades 18-24-aastaseid noori.

Enamikes Euroopa riikides on noored kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul. Noortel on vähe seadustatud võimalusi oma hääle kuuldavaks tegemiseks;  paljude noorte sotsiaalmajanduslik positsioon ühiskonnas on madal. Noorte sotsiaalse haavatavuse vähendamise kaudu ning  noorte osaluse ja ühiskondliku seotuse suurendamise teel loodetakse tõsta ühiskonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Euroopa noorte olukord 2010. aastal

Sotsiaalne kaasatus tähendab kõikide inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Üks olulisem sotsiaalset kaasatust takistav tegur on madal sissetulek ja sellest tulenev kõrge vaesusrisk.

Euroopa Liidus keskmiselt elab umbes kuuendik rahvastikust suhtelises vaesuses; alla 18-aastastest lastest ja 18-24-aastatest noortest on vaesusris¬kis ligikaudu viiendik. Eestis jääb vaesusriski määr EL-i keskmisest õige pisut madalamaks. Noorte vaesusrisk on madalaim Sloveenias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis ja Maltal. Mõnevõrra üllatuslikult on kõige kõrgem noorte vaesuse määr Skandinaavia heaoluriikides – Taanis, Rootsis ja Soomes. See on seotud sellega, et Põhjamaades toimub noorte iseseisvumine ja perekonnast eraldi elama asumine üsna varakult, samas on noored seotud peamiselt õppimisega ning äsja tööturule astununa on nende sissetulekud ka keskmisest tunduvalt madalamad.
Kuni 18-aastaste laste seas on suhtelise vaesuse määr kõrgeim Rumeenias ja Lätis.

Töötus ikka probleem 

Üheks peamiseks sotsiaalset tõrjutust põhjustavaks riskifaktoriks peetakse töötust.
„Tänases Euroopas on tööpuudus üks olulisemaid sotsiaalseid probleeme, mis eriti tugevasti puudutab noori, kelle võimalused tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks on tunduvalt väiksemad võrreldes teiste vanusrühmadega. 2010. aastal oli EL-is töötu keskmiselt iga viies 15-24-aastane noor, neist omakorda iga neljas oli töötu olnud kauem kui 12 kuud; samas üldine töötuse määr jäi alla 10%,“ saab lugeda poliitikakokkuvõttest „Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustal“.

Kõrgeima noorte tööpuudusega riikideks on Hispaania, Läti, Leedu, Slovakkia, Kreeka ja Eesti, kus 15-24-aastastest on töötu enam kui iga kolmas ning kus enamvähem pooled töötutest noortest on pikaajalised töötud. Vaid ligikaudu kümnendik noortest on töötud Hollandis, Austrias ja Saksamaal. EL-i keskmisest madalam noorte töötuse määr on iseloomulik ka Maltale, Taanile, Sloveeniale, Luksemburgile, Küprosele, Tšehhi Vabariigile ja Suurbritanniale.

„Kui üldiselt leitakse, et haridus on parim kaitse töötuse vastu – mida kõrgem on inimese haridustase, seda väiksem on tema tõenäosus jääda töötuks, siis mitmed viimased Euroopa võrdlusuuringud on näidanud, et kõrghariduse kaitsev mõju on majanduskriisi ajal kõikides liikmesriikides vähenenud ning töötus võib tabada ka kõrgharidusega inimesi (nt Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias, aga ka Eestis, Leedus, Sloveenias ja Rumeenias) (Noored ja NEET-noored… 2012)“, kirjutatakse Praxise noorteseire uues poliitikaülevaates.

Poliitikaülevaade teeb kokkuvõtte, et Eesti noorte olukord Euroopa Liidu üldisel ja teiste liikmesriikide olukorra taustal sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on suhteliselt keskpärane: „Eesti noorte vaesusrisk, materiaalse ilmajäetuse tase, tervishoiuteenustest loobuma pidanute osakaal ning tervikuna – summaarne sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra väiksem. Siiski tuleb siinkohal silmas pidada, et nii noorte kui ka kuni 18-aastaste laste vaesuse ja tõrjutuse määr on üldisest tasemest kõrgemad, mis õigustab noorte käsitlemist omaette riskirühmana.“

Eesti noorte teravaimaks probleemiks on tööpuudus, mis majanduskriisi aastatel on veelgi süvenenud. Kasvavaks probleemiks nii Euroopas kui ka Eestis on mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvukuse suurenemine.

Ülevaate täies mahus leiab Praxise noorteseire leheküljelt.

Vaata lisaks: