“Meile tundus, et meie koolis töötavatel loodusainete komisjonidel võiksid olla paremad võimalused,” märkis Saaremaa ühisgümnaasiumi 8SÜG) direktor Viljar Aro hoone sünnilugu kirjeldades, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Keskuse rajamise idee kuulus abilinnapea Argo Kirsile. Peeti ajurünnakuid ja et mõttest saaks projekt, mida rahastaja aktsepteeriks, kirjutas rahataotluse kooli kuldprojektikirjutaja Indrek Peil.

Aro suur tänu kuulus linnavalitsusele, kes toetas kooli omafinantseeringuga, samuti SÜG-i kõige kannatlikumale mehele, haldusjuht Aado Haandile. Samuti tänas ta kooli bioloogia-, füüsika- ja keemiaõpetajaid ning projektijuht Anne Teigamäge, kelle ülesandeks on see maja tööle panna. “Et see maja saaks kuulsaks ja et see maja hakkaks tööle!” soovis koolijuht Aro.

Teemaga haakuvalt nimetas ta kooli teeneliseks vilistlaseks akadeemik Margus Lopi.

“Tahan öelda, et gümnaasiumid, keskkoolid on eesti haritud inimeste tegemise vabrikud. See on ainus koht, kus luuakse haritud inimesi,” sõnas Margus Lopp ja soovis: “Kuna haridust ei ole kunagi liiga palju, siis soovin, et teie koolil jätkuks jõudu haridust anda. Aga haridusega koos peab tulema vaim.”

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnas, et tema arust on linnapilti juurde tulnud väga ilus maja või õigemini poolmaja. “Linn panustas oma finantseeringu õigesse kohta ja nüüd jääb loota, et see maja suudetakse edukalt täita sisuga,” ütles linnapea.

Pärast pidulikku avamistseremooniat tutvustas kooli haldusjuht Aado Haandi Anne Olopi kujundatud ruume ja näitas filmi keskkonnahariduse keskuse valmimisest. Külalistel oli võimalik osaleda miniõpitubades.

Keskkonnahariduskeskuse keldrikorrusel, mis on n-ö kogunemiskoht, saab hubases ruumis näitusi korraldada. Esimesel korrusel asuva ruumi saab teha kaheks, kasutades seda suure auditooriumina või muutes liikuva seina abil kaheks töötoaks. Ruumis on väga heal tasemel tehnika, interaktiivne tahvel jpm. II korrusel asub õpperuum. Kõrvalruumis on labor ja õppevahendite hoiuruum.

Uus keskus

• Kuni 1200 Saaremaa õpilast saavad võimaluse osaleda erinevate ringide töös, viia läbi uurimistöid, valmistuda konverentsideks ja konkurssideks ning muul viisil end arendada.

• Projekti maksumus on 316 081,38 €; toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest 272 107,18 €; omafinantseering 43 974,20 €.

Foto: Flickr