„19. sajandil ja 20. sajandi algul osalesid paljud Eestiga seotud teadlased Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsioonidel, kus oli hea tava nimetada geograafilisi objekte oma teadusvaldkonna eeskujude järgi,“ ütles ülikooli ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu. „Paljud nimetused vajusid ajapikku unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänapäeva maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nime.“

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud digitaallahendus toob eraldi välja nii teadlased, kelle järgi paigad on nime saanud kui ka teadlased, kes neile need nimed on andnud. Kõik kaardile kantud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reisikirjades või muudes märkmetes.

Fotonäitus „Tõus Araratile 180 aastat hiljem“ kajastab aga pildis 2009. aasta 9. oktoobrit, kui 19-liikmeline eestlaste rühm tõusis Ararati tippu. „Selle füüsiliselt raske ettevõtmise eeskujuks oli Tartu ülikooli geofüüsikaprofessor Johann Friedrich Parrot, kes 1829. aastal samal kuupäeval teadaolevalt esimese inimesena enam kui 5000 meetri kõrguse Ararati vallutas,“ ütles Lõbu. Seekordse ekspeditsiooni jäädvustas kaameraga alpinist ja fotograaf Jaan Künnap.

Digitaalse kaardiga “Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil” saab tutvuda aadressil http://unite.ut.ee/teadus/

Kaardi koostasid Terje Lõbu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, Veronica Irmann Tartu Ülikooli loodusloomuuseumist ja Erik Tammiksaar Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu Ülikool
Lisatud 26. jaanuaril 2010