Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava


Avaldaja:Madli Leikop03. Oktoober 2012

Lihula gümnaasiumi loodushariduse ja ökoloogia õppesuund annab lastele oskuse aduda looduse terviklikkust ning tunda selle liigirikkust. Ökoloogiat õpitakse Lihulas 1997. aastast, üleminek uuele õppekavale nõuab õppesuunas ka muudatusi.

Kui ökoloogia õppesuund on koolis aastast 1997, siis ilmselt on see läbi aastate olnud väga populaarne, ega muidu üks õppesuund nii kaua ei toimiks. Lihula gümnaasiumi bioloogia- ja ökoloogiaõpetaja Marje Loide, mis on õppesuuna tugipunkt - entusiastlikud õpetajad?

„Kooli hariduspoliitika nägi meie koolis ette kaks õppesuunda, lisaks ökoloogiale ja keskkonnakaitsele toimis meil kuni selle sügiseni ka majanduse õppesuund, kus väljundiks oli äriplaani kaitsmine ja õpilasfirma (koolikohviku pidamine). Ütleme nii, et kes Lihulasse gümnaasiumisse tuli ja jäi, see pidi valima kahe võimaluse vahel, sest nagu maapiirkonna gümnaasiumis ikka, saavad tipud mujale sisse ja meie töötame nendega, kes siia jäävad.

Oletan, et enamasti valivad ökosuuna need noored, kes elavad talus, maal; kelle vanemad on põllumehed, jahimehed või hariduselt bioloogid, metsamehed jne.

Julgen ka seda väita, et õppesuuna valikul loeb seegi, kes millisest õpetajast rohkem lugu peab, keda lapse vanemad tunnevad, targaks peavad;  isiklik sarm ja suhtlemine kogukonnaga on tähtis. Minu puhul sõltus õpilaste suunavalik ka sellest, et õpetasin väiksemates algkoolides ja põhikoolides bioloogiat ja kuna lapsed mind tundsid, siis valisid õppesuuna õpetaja järgi. Ka loeb see, kuidas koolis info liigub vanematelt õpilastelt noorematele. Mõnigi on öelnud, et tuli ökoloogia õppesuunda, kuna kuulis, et minnakse välismaale konverentsidele ja laagritesse, saab reisida ka kodumaal.

Õppesuuna teevad eriliseks välitunnid ja just sellised kursused, mis õpilasi huvitavad. Ma annan võimaluse valida kursusi demokraatlikult, vastavalt õpilaste huvidele. Näiteks kultuurtaimed, ravimtaimed, jahindus, teadlik tarbimine, säästev areng, seeneriik, Eesti loomastik, Eesti taimestik, Eesti kooslused, Eesti looduskaitse, looduse vahendamine, teaduslik uurimistöö-miniuurimus, keskkonnakaitse, geoloogia alused, Läänemeri.“

Alates 2007. aastast on Marje Loide Lihula gümnaasiumis ainuke õpetaja, kes õppesuunaga tegeleb: ta planeerib kursuste sisu, viib läbi õppetöö, kirjutab projektitaotlusi, et saaks osaleda välislaagrites ja konverentsidel ning õppesuuna laagreid korraldada. „Kuna meil on vähe õpilasi, siis see ei ole üle jõu käiv töö, kuid uurimistööde juhendamisel olen küll olnud ülekoormatud - 10-20 uurimistööd aastas,“ ütleb Marje Loide ise oma koormuse kohta. Uurimistööde teemad aastate lõikes leiab Lihula gümnaasiumi kodulehelt.

IMG_0528.JPG

Viktoriin, kus tuleb tunda Euroopa metsi. Aprill 2012.

Veidi Lihula gümnaasiumi ökoloogia õppesuuna ajaloost ka. Õppesuuna algatajaks oli Kaja Lotman (zooloog ja looduskaitsetegelane, praegu keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor – toim. märkus), kes esialgu kavandas õppesuuna enda võimeid ja kaitseala võimalusi ühitades ning järelkasvu kasvatamiseks nii kodaniku kui elukutsevaliku mõttes. Esialgu peeti loenguid (koos Ilona Lepikuga) klassikalise bioloogia ja looduskaitse õppeteemasid silmas pidades. Ka olid kavas välipraktika tunnid kohalike teadlaste juhendamisel, lõppväljundiks oli uurimistöö vormistamine ja esitamine. Õpilastel oli võimalusi oma uurimuste tutvustamiseks  nii keskkonna-alaste uurimusitööde konkurssidel Tallinnas ja Tartus kui rahvusvahelisel tasandil Türgis. Lihula gümnaasiumi parim tulemus ongi pronksmedal Türgis toimunud konkursilt, töö teema oli „Kõrede elupaikade taastamine ja liigkaitse tulemuslikkus Matsalus“ (juhendajad Kaja Lotman ja Ilona Lepik, autor Maris Markus).

Kui rääkida loodushariduse ja ökoloogia õppesuuna sisust, siis 10. klassis õpiti peamiselt Eesti loodust tundma rõhuga liigiõppel. See on viinud õpilased edukalt osalema ka ETV loodussaadetes ja viktoriinides. 11. klassi teemad olid teadlik tarbija, kultuurtaimed, teadusliku uurimistöö alused; 12. klassis  Eesti looduskaitse, ajalugu; keskkonnakaitse.

Edasiõppijad ja tulevased (või juba praegused) teadlased? Tartus on terve nn kogukond Lihulast pärit teadlasi; tudengeid, kes ilmselt said aru, et loodusained on just neile sobivad - Mart ja Mats Meriste, Teele Jairus, Maris Markus, Regina Soobard, Kirsi Loide, Raili Õunapuu; Tallinnas Janar Õunpuu, Peeter Paabo, Evelin Erismaa.

IMG_1113-vi.jpg

Lihula gümnaasiumi õpilased loodusviktoriini salvestusel ETV-s. Kevad 2012.

Milliseid muudatusi toob ökoloogia õppesuunda uus riiklik õppekava?

Marje Loide: „Muutunud on kursuste pealkirjad ja uurimistöö kirjutamine on venitatud kolmele aastale, varem oli kaks aastat aega. Ka tuleb suunale uus nimetus  nii nagu RÕK ette näeb –loodussuund. Osa siiani loetud kursusi pakun kogu gümnaasiumis valikkursustena, sel aastal valisid õpilased giidinduse alused.“

Missuguseid tulemusi ise esile tõstaksite?

„Siiani olen veendunud, et õpilastele, keda on olnud õnn õpetada aastatel 2002-2012, meeldisid need kursused ja tehtud töö. Tagasisidena olen saanud südantsoojendavaid lauseid (nt õppisime optimismi; seda, et igale olukorrale on lahendus/väljapääs; saingi uurimistööga hakkama; usaldaksin oma laste õpetamise ka teile; kõik oli väga huvitav ja kasulik; minu edaspidised õpingud olid lihtsad, juba Lihulas läbisime need teemad).

P1930053-vi.jpg

Üks paljudest õppekäikudest Eestimaal, sedapuhku karjääris.

Oleme olnud laagrites Mändjalas, Vormsil, Nõval, Metskülas, Penijõel ja Silmal. Need päevad on tähendanud õpilastele erinevaid vaatlusi, töölehti,  liikide õpet ja öiseid retki ning arvestusi kogu õpitud materjali ulatuses. Käisime Läänemere konverentsidel Stockholmis 2007. ja 2009. aastal, Taanis Arhusis 2011. ja Lätis Valmieras 2012. aastal.

Osaleme BSP (Baltic Sea Project -  rannikuvaatluste projekt) ja Globe (atmosfääriuuringud) projektides. Lisaks võtame osa RMK iga-aastasest metsaviktoriinist ja Overalli loodusviktoriinist.

Minu teada oleme Läänemaal ainuke gümnaasium, kes alati võtab osa Tartu keskkonnahariduse keskuse korraldatud Maapäeva tähistamise keskkonnaalaste tööde õpilaskonverentsist, kes on esitanud uurimistöid üleriigilisele noorteadlaste konkursile ning avaldanud uurimistöid Akadeemiakeses."

Vaata ka õppesuuna blogi!

Fotod: Marje Loide ja õppesuuna blogi