Avastades maailma ja alustades suhtlemist paljude inimestega, puutub laps kokku võõra, tema kontrollist väljas oleva reaalsusega. Samas alustab ta reaalsuse variantide läbi mängimist, mis juba alluvad talle, ja kutsub seda mängimiseks. Mäng on lapse poolt avastatava keskkonna mudel, kus kõik toimub lihtsate, talle arusaadavate reeglite järgi, mis on algusest peale tema poolt või tema jaoks loodud.

Mängu tulemuseks on psühholoogiline mugavus, veendumus selles, et iga “peatükk”, iga reaalsuse süžee on tema kontrolli all. Mängides tunneb laps end sama kindlalt olukorra peremehena kui ebakindlalt tunneb ta end reaalses elus. Kui laps on muidu enamasti passiivne jälgija, siis mängides on ta kindel olukordade juht.

Õppimine kui uus peatükk

Õppimine on üks “peatükkidest”, üks selle sama võõra reaalsuse “süžeedest”, mille seadused on lapse jaoks arusaamatud ja kohutavad, seega põhjustavad nad protesti ja vastupanu, mis on sageli alateadlik. Kui algusest peale kujutada õppimise algetappe läbi mängu, leevendab see lapse psühholoogilist vastupanu. Mäng aitab tutvustada lapsele tuupimiselemente, mälutreeningut, lõdvestades teda psühholoogiliselt.

Mängude tüübid võivad olla erinevad: dialoogidel põhinevad mängud, mõistatused, kiiruse, ülesannete õigesti tegemise peale tehtavad mängud jne. Aitavad ka laulud ja võimlemine õppekeeles.

Fraasi osadeks jagamine

Võõrkeele õppimise algaja, eriti laps, ei suuda omandada tervet fraasi, jagades selle osadeks ja jättes nii meelde. Samas on äärmiselt oluline algusest peale anda õige arusaam fraasi struktuurist, tema funktsioneerimisest, kas või ainult küsimuse-vastuse näol. Pedagoogi ülesandeks on öeldud või kirjutatud fraasi lineaarsuse lõhkumine tükkideks-lõikudeks-pallikesteks, näidates selle osade ja elementide  liikumist. Siin aitab žesti, joonistuse või skeemiga väljendatud kujund. Võtte eesmärgiks on fraasi eri osadeks kiskumine, nende elementide kujundmärgiga ühendamine ja fraasi hääldamisse sissejuhatamine nende elementidega kui pallikestega mängides. Seega inversiooni saab illustreerida palli viskamisega ja selle tagasitulekuga üldküsimustele vastamisel tegusõnadega olema ja abitegusõnadega. Alguses võib pall olla reaalne, seejärel võib seda asetada vaid žestiga, viske illusiooniga. Kui pilt näitab, märgistab fraasi struktuuri, siis žest näitab selle funktsioneerimist fraasis, kujundab liikumise muljet.

Sõnade segamine on kasulik ka testides, kuna see paneb last mõtlema sõnade järjekorrale lauses ja grammatilise mõistatuse lahendamisele. Siin võib pakkuda küsimuste “galaktikat”, kus peab esitama küsimuse, liikudes järjekindlalt küsisõnade “orbiidilt” abitegusõnade, aluste ja põhitegusõnade orbiiditidele. Jõulupuust saab korjata sõnadega pallikesed ja paigutada nad õiges järjekorras.

Kujundi võte

Paljude kroonlehtedega lille kujund aitab töötada sõnamoodustamise kallal isegi siis, kui alus on üks,aga tuletisi palju.

Inimese mõtlemisviis on algselt assotsiatiivne, seepärast on kujund üks tugevamatest võtetest, mis aitab üleliigsete sõnadeta fraasi seletada ja äratada lapse huvi.  Kujund on ka üheks semiootiliseks markeriks, mille visuaalne kujutis paneb last hiljem meelde tuletama reeglit või koguni tervet plokki grammatilisi reegleid. Peaasi, et kujund oleks “maskotiks”-märgiks, reegli sisu kujutiseks ja sellele võtmeks, aga mitte reegli pealiskaudseks illustratsiooniks.

Inglise tegusõna “olema” võib olla kujutatud kolme peaga lohe vormis, mis tuleb meelde küsimustes lihtmineviku ja lihttuleviku omandamisel.

Oleviku abitegusõnad võivad jääda paremini meelde kahetiivalise liblika kujul, mis pöörab nii küsimustes kui ka eitustes ühe tiivaga ainsuses sõnade, teise tiibaga aga mitmuses sõnade poole. Minevikus liblikat asendab vastne, kuna minevikus on abitegusõna kõikide pöörete jaoks sama.

Küsisõnad moodustavad päikese, milles esimesed tähed on samad, moodustades keskpunkti, kiired sisaldavad eri lõppudega küsisõnu. Suurte kroonlehtedega lilled tutvustavad sõnu keegi, kedagi,miski, midagi, kuskil, kusagil. Küsimused esitatakse trepide abil, kus õpilane võib selgelt näha kordamist ja seaduspärasust küsimuste moodustamisel.

Paneme lego kokku

Ühe fraasi elemendid on sarnased LEGO osakestega. Korjates neid ühtseks figuuriks, saab laps aru, kuidas fraas ehitatud on. Asi ei ole enam tundmatu ja saladuslik, psühholoogiline arglikkus kaob ja kujuneb asja tundmine ja omandamine ennekõike psühholoogilisest aspektist. Sama toimub ka fraasiga. Kui õpilane saab aru joonistustest, kujunditest, siis ta vabaneb vigade hirmust, opereerib julgemalt elementidega ja moodustab fraase ise õppimise algusest peale.

Iga õppematerjal sisaldab seda kujutiserida, mis on pakutud autori poolt. Oluline on haarata mängu ka õpilane, et ta mõtiskleks antud teemal, kusjuures kujutuste võimalusi ja antud olukordade variante võib olla lõpmatult palju.

Selles artiklis kirjeldatud ideid on edukalt kasutatud rohkem kui 10 aasta vältel autori ja paljude tema kolleegide pedagoogilises praktikas. Antud artikkel on selgituseks autori poolt koostatud grammatikaharjutuste kogumikule.

Foto Koolielu fotovõistluselt.