Eesti lapsed kasutavad taskuraha säästlikult


Avaldaja:Madli Leikop11. Oktoober 2012

90% Eesti 10-15aastastest lastest saab vanematelt taskuraha; 79% lastest räägib vanematega oma raha kulutamisest. 92% arvates oleks kasulik, kui koolis rahaga ümberkäimist õpetataks. See selgus Sampo Panga ja uuringufirma YouGov uuringust.

Sampo Pank uuris Eesti õpilaste teadmisi isiklikest rahaasjadest ning seda, kas neid huvitaks selle valdkonna õppimine koolis. Tegu ei olnud reklaamtrikiga ega tulevaste klientide värbamiskampaaniaga. Panga brändijuht Kristiine Rebane, miks Sampo Pank nende teemade vastu huvi tunneb?

„Kui Põhjamaades ei ole vastutustundlik ettevõtlus enam uus teema, siis meie oleme sellega süvendatult tegelenud alates 2010.aastast. Põhjus on lihtne - iga äriliselt toimiv organisatsioon peaks mõistma, et oma põhitegevusele lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka ühiskonnale antavale panusele. Finantsvaldkonnas tegutseva ettevõttena oleme enda südameasjaks võtnud finantshariduse edendamise suuna. See on ka igati loogiline valik, sest igapäevaselt oma klientidega kokku puutudes  näeme kõige selgemini just neid probleeme, mis inimestel seoses finantsteemadega esile kerkivad. Nagu paljud teisedki tublid Eesti ettevõtted, tajusime endal kohust ja vastutust kaasa aidata, et tänapäeva noortest saaks kujuneda tasakaalukaid majandusotsuseid tegev põlvkond.“

Kristiine Rebane selgitas, et  käesoleval sügisel valmis Sampo Panga algatusel põhikooli õpilastele uus reklaamivaba finantsharidusprogramm (http://www.valitseomaraha.ee/). Enne seda viidi koostöös rahvusvahelise uuringufirmaga YouGov läbi internetipõhine küsitlus 10-15-aastaste õpilaste seas üle Eesti. Ettevõtmist toetas ka Danske Bank Taanis. „Eesmärk oli selgitada, kas rahaasjadest rohkem teadasaamine on noorte jaoks huvipakkuv valdkond. Kaardistada, kui palju nad rahaasjadest teavad; kui palju neid teemasid koolis õpetatakse ja kas on vajadust uute õppematerjalide järele. Küsisime ka, kas laps saab vanematelt taskuraha ning palju ta ise peab panustama, et raha saada. Lisablokina uurisime, kui palju kasutavad põhikooli õpilased e-kanaleid, mitte ainult rahaasjade suhtes, vaid üldiselt. See osakaal noorte ajakasutusest on ikka väga suur, mis nad veedavad internetis ja suhtlusvõrgustikes,“ lausus Kristiine Rebane. 

Kui sellises vanuses laste puhul rääkida finantsasjadest, siis ilmselt neid kõige rohkem huvitabki,  kas vanemad taskuraha annavad või mitte?

„Hoiakulisi küsimusi me otseselt ei küsinud. Küsisime küll, kas noored taskuraha saavad, 90% vastasid jaatavalt.“

Taskuraha säästetakse

Keskmine taskuraha summa on 12,35 eurot kuus. 46% lastest, kes oma vanematelt taskuraha saavad, peavad raha saamiseks vanemaid majapidamistöödes aitama. 3% käib osalise tööajaga tööl (eeldatavalt suvel). Ja 66% säästab osa taskurahast. „Selline käitumine on rõõmustav,“ lausus Kristiine Rebane. „Teataval määral võib märgata ebakõla laste teadmiste ja käitumise vahel ning võib tekkida küsimus, et kust nad need harjumused on omandanud. Ju ikka ennekõike vanematelt, need on kodus läbi arutatud teemad.“

Küsitlus näitaski, et 79% lastest räägib oma vanematega oma raha kulutamisest vähemalt kord kuus. 52% on koolis raha kohta õppinud (48% 10-12aastaste seas ja 56% 13-15aastaste seas). 92% küsitletud laste arvates oleks kasulik, kui neile koolis rahaga ümberkäimist õpetataks. 90% arvab, et neil peaks raha kohta rohkem teadmisi olema. Ja ainult 37% arvab, et kooli õppekavas on piisavalt asjakohast informatsiooni rahaasjade kohta.

„Noored ise olid üsna kriitilise meelega. Ühtpidi tajuvad nad vajadust finantsteemasid õppida, teistpidi vajakajäämist selle info vallas. See on lünk, mille täitmisega peab tegelema. Finantsasutused saavad kindlasti koolile abikäe ulatada, ka uute õppematerjalide väljatöötamise osas,“ lausus Kristiine Rebane.

Kas uuringu tulemuste-järelduste osas oli ka üllatusi?

„Väga huvitav blokk oli just elektroonilise meedia tarbimine. Uurisime seda taotluslikult, sest kui õpilastele uut programmi välja töötada, tekib tihti küsimus, miks jälle internetipõhine, lapsed on niigi palju arvutis. Vastus on selge: kui noored nii ehk naa veedavad palju aega e-kanalites, ei ole kerge muuta nende harjumusi. Seevastu saame pakkuda seal kasulikku ja harivat ajaveetmisvõimalust.“

E-kanalitele kulub palju aega

Ja e-kanalites on nad nädalas nii palju, et vägisi tekib küsimus: millal nad veel magada ja õppida jõuavad? 65% 10-15aastastest lastest kulutab internetis mängude mängimisele pea 6 tundi nädalas, arvutimängudele keskmiselt 3,67 tundi nädalas. Sotsiaalvõrgustikke külastatakse keskmiselt viis tundi nädalas. Info otsimisele internetist kulub vähem aega – ligi neli tundi nädalas. Ja üle kõige troonib televiisor: 98% lastest vaatab regulaarselt telerit ja kulutab sellele keskmiselt 8,01 tundi nädalas.

„Uurisime ka, et kui lapsed saavad taskuraha, siis kui paljud peavad sellest ise oma mobiiliarve tasumiseks vajaliku summa maha arvestama. Eesti lastest ainult 2%. See on pretsedenditult väiksem arv võrreldes teiste riikidega. Põhjamaades kaasavad vanemad juba varem lapsi oma kohustuste eest vastutama.  Kui teha vastupidi – anda näiteks taskuraha veidi rohkem, aga teha mobiiliarvest kohustus, hakkaks laps varem raha kulutamise ja säästmisega seotud teemadele mõtlema,“ sõnas Kristiine Rebane.

Foto: Koolielu arhiiv

 

 

 


 

Haridus- ja Noorteamet