Unistuste amet vajab diplomaatiat ja natuke näitekunsti


Avaldaja:Madli Leikop21. Oktoober 2012

Tabasalu ühisgümnaasiumi geograafiaõpetaja Valve Meesak pälvis tänavu Harjumaa aasta õpetaja tiitli. Õpetajatööd alustas ta 36-aastaselt ning kohe oli ka selge: see on tema unistuste amet.

Päev, mil Tabasalu koolimajas juttu ajasime, oli Valve Meesaku jaoks tavaline koolipäev: kiire, tegus ja käigu pealt otsuseid vajav. Õppetooli juhatajana tuli kahte tundi asendusõpetaja leida, lapsi tuli õigesse klassi suunata, oma tunnid anda.  „Mulle sobib kiire päev. Naljakas on kiita, aga mulle tõsiselt meeldib koolis,“ oli Valve Meesak ise rahul.

Esialgu koolist eemal kontoris

Tegelikult polnud Valve Meesakul pärast Tartu Ülikooli  lõpetamist üldse plaanis õpetajaks saada. Geograafia erialal oli valida kolme suuna vahel: biogeograaafid (kellest bioloogia ja geograafia õpetajad said), loodusgeograafid ja majandusgeograafid. Kes aga vähegi said, valisid loodus- või majandusgeograafi eriala ning vältisid kooli tööle minekut, õpetajakutse ei olnud populaarne. „Ega keegi sügavuti selle üle ei mõelnudki, õpetajaamet oli lihtsalt vähe populaarne. Kuna mina sain pingerea põhjal töökohta valida, siis loomulikult ei läinud ma kooli,“ meenutas Valve Meesak. Hea mitu aastat oli tulevane õpetaja hoopis kontoritööl, käis koolis vajadusel asendusõpetajaks, aga see ei andnud seda õiget tunnet kätte.

Õpetajaamet sobib! 

90ndate algul tegi elu pöörde ning koolist sai Valve Meesaku päris töökoht. „Tulin kooli alles 36-selt. Olen koolis olnud 20 aastat, viis aastat Tabasalus ja enne seda Türil. Kui päriselt kooli läksin, piisas lühikesest ajast, et mõista – mulle sobib see amet. Mulle meeldivad lapsed. Mõned õpetajad ütlevad, et raske on minna 11. klassist neljandasse. Aga mulle just meeldis, see oli nii teistmoodi. Väikesed on toredad, tahavad kõike hästi teha ja kui keegi midagi valesti teeb, siis kaebavad õpetajale. Alguses oli see mulle nii naljakas. Pidin selgitama, et iga asja peale ei sobi kaevata. Keskastmes on jälle vastupidi: kui on vaja lastelt midagi teada saada, siis „mina pole näinud, mina ei tea midagi“. Mis siis, et pahandus juhtus otse nende kõrval. Mul oleks igav, kui  iga päev kõik nööri mööda jookseks. Aga samas ma ei oleks päevagi koolis, kui ei suudaks tunnis korda tagada. Mulle lärm ei sobi,“ rääkis Valve Meesak.

Lapsega tuleb rääkida nelja silma all

Tema tunnis käib rühmatöö ka vaikselt, sosinal. „Mitte minu pärast, vaid kõik peavad saama mõelda ja tööd teha,“ selgitas õpetaja oma põhimõtteid.  „Kui lapsel on kasvuperiood, ei saa temaga suhelda nii, et kui ta on midagi halvasti teinud, siis õpetajana hakkan vimma pidama. Ma pean last mõistma. Hästi mõjub nelja silma all rääkimine. Murdeeas ei tohi absoluutselt teiste kuuldes riielda. Tunnis öelda „Ole tasa!“ – see on teine asi, aga kui on suuremad pahandused, tuleb lapsega eraldi rääkida. Õpetaja peab olema natuke diplomaat ja natuke näitleja. See kõik mulle õpetajaameti juures meeldib. Mul ei ole igav, aeg läheb kiiresti, isegi liiga kiiresti,“ selgitas Valve Meesak õpetaja- ja psühholoogiameti ühitamise nippe.

Kas lapsed tunnetavad selle ära ka, et see õpetaja hoolib meist tõeliselt, ja vastavad samaga?

„Mulle tundub, et tunnetavad.  Olen õpilaste poolt ka aasta sõbralikumaks õpetajaks valitud. Lastega tuleb asjad selgeks rääkida, siis saab ja jõuab ainet ka õpetada. Ühe raske klassiga võtsingi oma aines pool tundi rääkimiseks. Mina olen seda meelt, et õpetaja on õpilase nägu. Noored hakkasid õpetajaid kiruma, et kiusavad ja on süüdi ja mis kõik veel. Küsisin, kas tuleb mõni õpetaja niimoodi tundi, et hakkab kohe teiega õiendama. Ei! Aga millest see pihta hakkab? Nad said väga hästi aru, et õpetaja peegeldab klassi käitumist: kui ei võeta asju välja, ei saa vaikust tundi, ei töötata kaasa. Ütlesin neile, et tehke üks nädal nii nagu tunnis kõik peab olema ja tulge öelge, kas õpetajad siis ka teiega riidlevad. Väga hästi said aru ja mõjus.“

Kuidas te kõige selle kõrvalt või vahelt veel ainet jõuate õpetada?

„Kui tahad ikka südamega tööd teha, siis kuluvad ka õhtud ja mingi osa nädalavahetusestki tööle. Kui tahad, siis jõuad. Öeldakse, et õpetaja amet tekitab stressi. Kõik oleneb inimesest, kõik on enda mõtlemises kinni. Kui oled viriseja-tüüpi, siis ongi halb. Aga kui sulle töö meeldib, siis see ei tekita stressi. Vaba aega võiks küll rohkem olla ja ma ei väsi kordamast, et selle töö eest on jah palk liiga väike. On ka palju paberitööd, mida  poleks üldse vaja. Aga seda on igas valdkonnas …“

Keskmine geograafia

Küsimusele, kas geograafia liigitub kergete või raskete õppeainete hulka, vastab Valve Meesak, et keskmiste. Kes on reaalainetes tugevad, on seda ka geograafias. See aine nõuab päris palju loogilist mõtlemist. Oluline on ka järjepidevus, eriti 7. klassis,  kui geograafia-teadmistele alus pannakse. „Siis ongi geograafia kõige raskem, edasi läheb kergemaks. Ehkki gümnaasiumis on õpik väga raske. Õpikute autorid on valdavalt ülikoolide õppejõud, nende keel ongi keerulisem.“

Seda, et geograafia riigieksami kadumine geograafia õppimist kehvemas suunas mõjutaks, Valve Meesak ei usu. Kooli komplekseksamisse jääb geograafia kindlasti sisse. Aga uurimistööde juhendamine toob õpetajatele küll meeletult tööd juurde. „Seda ma hästi ette ei kujuta, kuidas see toimima hakkab, kuidas me jõuame,“ oli vestluskaaslane murelik.

Kas te õppematerjale ka teete, konkurssidele näiteks?

„Materjale on juba praegu nii palju, et rohkem pole vajagi. Pigem tuleb osata valikut teha. Kui õpetaja panustab palju väljapoole kooli, siis on kindel, et miski hakkab kannatama igapäevatöös, ennekõike ainetund. Ma võiksin küll tundi minna nii, et pole enne materjali üle vaadanud, kogemusest annaksin tunni ära. Aga ma ei tee seda. Vaatan tunnimaterjalid iga päev enne läbi ja vaatan ka klassi, kuhu lähen, sellest sõltub materjali valik. Minu jaoks  on esmatähtis töö oma kooli heaks - tunni andmine,  konsultatsioonid, siis õppetooli juhataja töö. Ja alles siis, kui jõuan – töö väljapoole kooli.“

Lastele tuleb teinekord üllatusena, et õpetajal on elu ka väljaspool kooli…

„Mulle meeldib looduses, just üksinda looduses uidata. Olin vaimustuses, kui siia elama tulin ja Tabasalu pankrannikut nägin, ei väsi seda imetlemast. Suur reisija ma ei ole, ehkki geograafi puhul võiks teisiti arvata. Kodu on oluline. Mulle meeldib kodus olla, eriti meeldib reede õhtu: siis võin teha, mida tahan, ja kui tahan, ei tee midagi. Tööst peab olema ka täielikku lõõgastust ja väljalülimist, ainult siis jõuad seda tööd teha.“

009.JPG

Pildil on Harjumaa aasta õpetaja 2012 Valve Meesak.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks: Saaremaa aasta õpetaja on Indrek Peil

 

 

 

 


 

Haridus- ja Noorteamet