Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele


Avaldaja:Merje Pors29. Oktoober 2012

Märksõnad:

, ,

Kategooriad:Hariduselu

Eureka kool Belgias Leuveni linnas valib oma kooli andekaid lapsi, kes on hariduslike erivajadustega, neist suurem osa düsleksikud. Suur osa neist lõpetab hiljem veel ülikooli.

„Kõik lapsed, kes meile tulevad, on erivajadustega, kuid neil kõigil on mingi talent. Me püüame selle talendi üles leida,“ ütleb Eureka kooli õpetajate koordinaator Anny Cooreman, kui Euroopa Komisjoni projekti SENnet raames kooli külastame.


Koolis õpivad lapsed, kel on düsleksia (vaeglugemine), düspraksia (arenguline koordinatsioonihäire) , düskalkuulia (spetsiifiline arvutamisvilumuste häire, mille puhul on probleemiks ruumiline kujutamine, numbrite asetumine, järjestuse säilitamine) või tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Kooli soovib tulla rohkem lapsi kui kool vastu võtta suudab. Vastuvõtu tingimuseks on see, et lapse IQ peab olema vähemalt 95 (1.-6. klass) või 100 (alates 7. klassist).  Klassid moodustatakse vastavalt eale, mitte tasemele. Cooremani sõnul õpivad lapsed seeläbi raskustega toime tulema. „Mida teha, kui on raske?“ küsib ta, ja vastab siis ise: „Küsida abi!“

2012-10-10 13.41.59.jpg

Eureka kool. Foto: Merje Pors

Lapsed, kes Eureka kooli tulevad, on pidevalt kokku puutunud frustratsiooniga. Neile on lugemine pingutus, mis võtab palju aega ja nii on nad kogenud raskusi koolis kui ka vabal ajal, mil on vaja poes silte lugeda või kinos/televiisoris subtiitreid jälgida. Eureka kooli missiooniks on pakkuda õpilastele võimalust olla iseseisev – et nad suudavad ise end aidata, olla aktiivsed ühiskonna liikmed. Kõigepealt õpivad lapsed, kuidas töötada, kuidas teisi mitte segada, kuidas keskenduda.

Rohkem aega vaja
Neile on ka väga lihtne harjutus suur pingutus, mistõttu tuleb lahendamiseks anda rohkem aega. Õppimist jätkatakse kodus ja ka nädalavahetustel, mil lapsevanemad teevad oma lapsega paar tundi õppetööd. Lapsevanemate jaoks on õppematerjalide puhul loodud oma moodul. Suurem osa õppematerjale on loodud Eureka kollektiivi poolt, sealjuures on enamik õpetajaid õppinud eripedagoogikat. Eurekas pööratakse suurt tähelepanu õige metoodika rakendamisele - et iga lapse puhul lähtutaks sellest, milline metoodika temale paremini sobib ja kuidas asjad paremini meelde jäävad.

Düsleksikute jaoks on tehnoloogia kasutamine õppetöös väga oluline. Cooreman selgitab, et arvutiprogramm joonib kohe punasega alla need sõnad, mille düsleksik valesti kirjutanud on ja nii saab düsleksik end koheselt parandada. Kõige tähtsam peaks olema see, et düsleksik suudab enda mõtteid väljendada, mitte see, et ta ühtegi viga ei teeks.

2012-10-10 10.14.55.jpg

Tagasi tavakooli
Pärast 2-aastase programmi läbimist Eurekas suundub enamik lapsi tagasi tavakooli. Kahjuks on tulnud ette probleeme, kus düsleksikul ei lubata tavakoolis tunnis arvutit kasutada, põhjendades seda võrdsuse-põhimõttega – kui teised lapsed ei või, siis ei või ka tema. Seega selgitustööd on vaja veel teha küll ja küll, teab Cooreman.

Belgia flaami kogukonnas on pikaaegne erikoolide kogemus, kuid nüüd ollakse ümber orienteerumas kaasavale haridusele, kus valdav osa hariduslike erivajadustega (HEV) lastest hakkab õppima tavakoolides. HEV-laste integreerumist tavakooli tuleb toetama erikooli õpetaja. Flaami haridusministeeriumi andmetel on HEV-laste osakaal viimastel aastatel tõusnud, sealjuures on palju tulnud juurde autistlikke õpilasi.

Artikkel on kirjutatud Euroopa Komisjoni projekti SENnet (The Special Educational Needs Network) raames. http://www.tiigrihype.ee/et/sennet


Samal teemal:




Harno logo